Kõigepealt otsime ehk grepime välja failist need read, millel on lause algust või lõppu tähistav märgend. Raskusi töö- ja pereelu ühitamisega tunnetas veerand meestest. Seega mõjutab näiteks hingamisteede haiguste või kõhuviiruste põdemine, mis ammusel ajal sagedamini surmaga lõppes, ellujäänute edasist arengut ja ka pikkust. Seda ei pea tegema tasuta, abivajajalt võib teenuste eest küsida ka tasu, hinnates sealjuures võimet teenuse eest maksta. Praeguses perekonnaseaduses on sätestatud, et hoolduskoormust kantakse ennekõike privaatsfääris ehk peres. Kiosköör ja üks suitsuotsijatest püüdsid teda kinni pidada, kuid mees sai põgenema.

Tallinnal on kümme teenetemärgi kavaleri, Kas põhjavee joogiallikas või pilvelõhkujad? Juba teist aastat andis Tallinna linn väärikatele linnakodanikele Tallinna teenetemärgid. Sedapuhku olid laureaadid näitlejanna Salme Reek esitaja Linnateaterkahekordne maailmameister ja kauaaegne maadlustreener August Englas esitasid kesklinna vanem Jüri Ott ja maadlusklubi KristjanTallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja Tallinna linnaarhiivi Eestisse tagasi toonud ajaloodoktor Raimo Pullat mõlemad esitas Tallinna linnapea Jaak Tammorganist ja Tallinna piiskopliku toomkoguduse auesimees Hugo Lepnurm esitas piiskoplik toomkogudus ning kauaaegne tuletõrjuja Raivo Karolin esitas tuletõrje- ja päästeamet.

Tallinna teenetemärk on hõbemärk, mille alumisel tasapinnal on kaks ristuvat linna lippu ja ülemisel tasapinnal linna lõvidega vapp.

Värske uuring: eestlased maailma pikimate rahvuste seas

Märgi taha on graveeritud annetamise aasta ja märgi number. Eelmisel aastal anti neli teenetemärki, kokku on antud neid kümme. Statuudi kohaselt annab Tallinna linnapea teenetemärgid ja tõendid kavaleridele kätte Eesti Vabariigi aastapäeval Tallinna raekojas. Tallinna teenetemärk annetatakse üksikisikutele linnale osutatud eriliste teenete eest.

Puhverdatud otsigutulemused

Tallinna teenetemärgi võib saada Eesti Vabariigi kodanik, välisriigi kodanik või ka kodakondsuseta isik. Järgmise aasta teenetemärgi kandidaadid peab linnavalitsusele esitama 1. Kavaleride nimed pannakse kirja teenetemärgi kavaleride raamatusse, mida hoitakse Tallinna linnasekretäri juures.

Vaatlusaluses artiklis on konkreetsete andmete põhjal tõestatud, et maapinna vajumise protsess on tegelikkus. Et tegemist pole pelgalt ehitusgeoloogiliste tingimuste muutustega, vaid eeskätt Milline keskmine paksus mees liige protsessi esile kutsunud põhjavee intensiivse ammutamisega, vajab probleemistik kompleksset käsitlemist. Peab olema üheselt selge, mida me taotleme: kas välisreostuse eest kaitstud kõrgekvaliteedilist põhjavett või pilvelõhkujate ehitamist Tallinna kesklinna?

Kambriumi-vendi veekompleks on linna suuremal alal nii esimene kui ka viimane põhjaveeallikas, mis lasub m sügavusel maapinnast.

Suurenda liikme labimoodu suurust

Vettkandvad kivimid, mille keskmine paksus on m piires, avanevad pinnakatte all Tallinna lahes kuni Aegna-Naissaare jooneni välja vastavalt settekivimite kompleksi üldisele tõusule põhja suunas. Linna piires on veeladestu läbi lõigatud mitme - Harku, Pelguranna, Kesklinna ja Pirita - mattunud ürgoruga, mis on täidetud hilisemate, jääaegsete setetega, põhiliselt liivade ja liivsavidega moreenidega.

Ürgorgude sügavus suudmealadel ulatub meetrini.

Objektitüübid, andmete ettevalmistamine ja importimine; paketid

Kohati on see suuremgi: lahtede piirkonnas võivad nad olla uuristunud aluskorrakivimiteni. On põhjust eeldada, et mattunud ürgorgude alal moodustab kambriumi-vendi veekompleks koos pinnakattes oleva veega, oletatavasti kohati ka mereveega, ühtse hüdrauliliselt seotud veesüsteemi. Kambriumi-vendi veekompleksi põhjaveed on survelised.

Esialgne veetase oli mõni meeter üle merepinna.

Kas on voimalik laiendada elementi valku

Veesurve kõrgus oli näiteks kesklinnas umbes 50 meetrit. Kuid põhjavee intensiivse ekspluatatsiooni tulemusena Tallinnas on üle puurkaevu on veeladestusse tekkinud ulatuslik alandus ehk depressioonilehter raadiusega 30 km või enamgi. Veepind kesklinnas on umbes meetrit allpool merepinda, jääksurve umbes meetrit. Viimasel ajal on depressiooni raskuskese seoses tarbimiskoormuse ümberjaotamisega nihkunud Nõmme-Männiku poole.

Arhiiv Austraalia majandusteadlane Timothy Hatton uuris ja analüüsis põhjalikult andmestikku aastatel kuni sündinud meeste pikkuse kohta. Selgus, et umbes saja aastaga on neis maades meeste keskmine pikkus tõusnud sentimeetrilt sentimeetrile, vahendas ERRi teadusportaal. Vastupidi sellele, mida eeldada võiks, ei mõjunud isegi maailmasõdade aeg ja nende vaheline majanduskriis pikkuse kasvule pärssivalt, vaid pigem kiirenes Euroopa meeste keskmise pikkuse kasvutempo neil aastatel veelgi.

Põhjusel, et soolaka merevee sissetungimise oht kambriumi-vendi veekompleksi on üsna reaalne, hakkas juba 50ndatel aastatel Leningradi vastav uurimisasutus eesotsas hüdrogeoloog Pepa Gassiga, kelle valduses oli tol ajal Eestit käsitlev hüdroloogiline dokumentatsioon, tundma huvi selle probleemistiku vastu ning tegema prognoosarvutusi. Hiljem on selle teema juurde korduvalt pöördunud mitmed uurijad, avalikustades oma andmeid võimaluste piires suurlinnade veevarustusküsimused olid salastatud ka ajakirjanduses.

Paraku ei võimaldanud vajalike lähteandmete puudumine saada ühest vastust ei merevee sissetungimise algusaja, kiiruse, ulatuse ega ka kambriumi-vendi veekompleksi toitetingimuste kohta. Küll on viimase aja sellekohastes aruannetes leidunud üsnagi ootamatu väide, et kambriumi-vendi veeladestu «veevaru on praktiliselt taastamatu» Savitski, See nagu muuseas välja öeldud seisukoht on enam kui rabav, sest sellel võivad olla üsna kaugeleulatuvad tagajärjed, sunnib see ju otsustavalt muutma Tallinna põhjaveeallikate osatähtsust vesivarustuses.

Teisalt on veekompleksi «tühjendamise» käigus pinnakattes oleva vee kõrval varmas selle asemele tulema ka merevesi - loodus ei salli tühjust.

  1. Naised teenivad tunnis keskmiselt viiendiku võrra vähem kui mehed.
  2. Tartu ülikooli sotsiaalteadlaste poolt läbi viidud uuring püüdis aru saada, mis iseloomustab Eesti meest ja millised on tema pereloome ja eluplaanid.

Oma subjektiivsest arusaamast lähtudes ei saa selle väitega päriselt nõustuda, sest enam kui poole sajandi jooksul teostatud pumpamise tagajärjel on veekompleksist ammutatud rohkem põhjavett kui seda on kujunenud alanduslehtris. Samal ajal on veetase depressioonilehtri keskel olnud suhteliselt stabiilne, kõikudes miinus m vahel. See eeldab, et põhjavesi toitub millegi arvel.

Kambriumi-vendi veekompleksi põhjavee tarbevaru m3 ööpäevas kinnitati esmakordselt See aeg on võetud tinglikult, arvestades puurkaevude kui vesiehitisrajatiste amortisatsiooniaega.

Pole kahtlust, et see on vaieldav, millest kõnelevad ka puurkaevude tegeliku töötamise ajad üle poole Tallinna puurkaevudest töötab kaugelt üle oma amortisatsiooniaja. Hiljem on mainitud veevarude suurust korduvalt korrigeeritud. Viimati tehti seda Piirtingimuseks oli viimasel juhul võetud hoopis ladestu veesurve iseloomu muutus, teiste sõnadega üleminekuaeg surveliselt ekspluatatsioonirezhiimilt surveta veerezhiimile.

Teoreetiliselt võib sellisest lähenemisest välja lugeda, et kui saabub aastaei saa linn enam arvestada kambriumi-vendi veekompleksi põhjaveega. Hüdroloogid on oma sõna öelnud, edaspidiseks mingeid ettepanekuid tehtud pole. Kas vesivarustajad saavad sellega leppida, on iseasi. Esiteks soovitasid Moskva eksperdid Selline klausel oli sisse viidud ka ametlikku protokolli. On äärmiselt kahetsusväärne, et mainitud nõue jäi täitmata. Seega Milline keskmine paksus mees liige tõestusmaterjali saamise võimalus merevee liikumise kiiruse ja frondi ulatuse kohta.

Üksikud soolaka vee olemasolu tõestavad märgid on leitud Kopli ja Viimsi poolsaare puurkaevudes. Teiseks peab põhjavee tarbevarude suurus olema tagatud looduslike veeressurssidega, s. Antud juhul pole ka sellest kinni peetud. Kõigepealt peab jõudma selgusele, kas linn vajab seda põhjavett või mitte. Jaatava otsuse korral tuleks alustada programmdokumendi koostamisest, mis kajastaks muu hulgas järgmist: Maapinna vajumise peatamise esmaabinõuks võiks olla kambriumi-vendi veekompleksi alalhoidmine survelises veerezhiimis, mis eeldab põhjavee ammutamise vähendamist.

Kas mitte Tartus pole ülikooli ja Toome veehaarde puhul sama seost? Merevee sissetungimise ennetamiseks on vaja vaatluspuuraukude rajamist mattunud ürgorgude suudmealadele. Hinnalise põhjaveeallika tulevastele põlvkondadele säilitamise tagatiseks tuleks ette näha veekompleksi looduslike ressursside täiendamist toitmist pinnavee arvel tehis- ehk nn.

Veetarbimiskoormuse raskuskeskme nihutamine sisemaale Nõmme ja Mustamäe on ajutine lahendus ning ainult pikendab agooniat. Kaldaäärse magedaveelise veetõkke loomine on ainus võimalus merevee liikumise tõkestamiseks.

Oleme juba uurinud vektoreid ja mingil määral tutvunud ka teiste objektitüüpidega. Vaatame need korra veel üle. Põhimõtteliselt tähendavad faktorid kategooriaid. Faktoreid saab teha ka nt vektoritest: factor vectorsel juhul saavad vektori elementidest nt sõnedest kategooriad, mida saab järjestada.

Eestis tuleb seadustada põhjaveevarude uurimise ja kasutamise kord. Kõige kurioossem on kogu selle loo juures seik, et nii põhjavee uurimist, tarbevarude määramist kui ka maapinna vajumise jälgimist teostab üks ja sama asutus - geoloogiakeskus.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele E. Toompeal Eesti Vabariigi Tunded jahenesid koju jõudes, sest meie majal ei lehvinud järjekordselt lippu, kuigi trepikoja kohale on kinnitatud mitu kronsteini.

Need olid tühjad. Huvi pärast käisin ümbruskonnas ringi ja nägin, et ka Eduard Vilde tee 59, 63, 67, 79, ja Mustamäe tee, ja majad olid liputa. Kaugemale polnud mõtet minnagi, pilt oli niigi selge. Miks selline valikulisus, küsisin ühelt kojamehelt. Naverno podumajut, shto hvatit! Milline keskmine paksus mees liige geniaalse loogika järgi võiks ju kokkuhoiu mõttes ainult ühe suure lipu keset Mustamäed püsti panna. Mustamäe kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõttele tundub võibolla tõesti, et hvatit, ent mina kui Eesti Vabariigi kodanik leian hoopiski, et mul on nii põhiseaduslik kui ka moraalne õigus Milline keskmine paksus mees liige näha oma kodumajal oma riigi aastapäeval sinimustvalget lippu lehvimas.

Ja teistel lipupäevadel samuti. Ma loodan, et Mustamäe linnaosavalitsuse juhid arvavad samamoodi. Ehk jätkub igale majale oma lipp juba järgmiste pühade, lihavõttepühade aegu? Välja on pandud enam kui teost õlimaalidest pisigraafika ja -skulptuurideni.

Märt Laarman on kunstnik, kelle loomingut võib leida paljudes, võibolla isegi enamikus eestlaste kodudes.

Kreemid liikme seaduse suurendamiseks

Omal ajal seisti ju kannatlikult järjekordades, et tellida Fr. Tuglase «Teoseid». Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sündinud Küll aga omandas ta teise eriala - õpetaja ameti. Eesti keele ja kirjanduse õpetajana tegutses ta peamiselt Tallinna koolides Esimesed linoollõiked pärinevad Epohhiloov Märt Laarman oli innukas uue kunsti kaitsja, huvitus Hommikteatri tegevusest ja Suurenenud fotoliige ja kirjeldus jõuline ekspressiivne väljenduslaad äratas tähelepanu.

Olles konstruktiivse suuna esindaja eesti kunstis, « Konstruktiivne periood jääb oma stiilsuses tipnema tema loomingu kohal». Mai Levin. Bibliofiilsed haruldused Märt Laarmani raamatugraafikas ning raamatukujunduses kajastub tema sügav haritus ja kirjandushuvi. Oldekopi «Talvõlaul»Märt Laarmani enda luuletused «Külmad rubaiid» jt. Haruldusteks on muutunud ka Ülevaatenäitusel on väljas hulgaliselt ka eksliibriseid, mis alal Märt Laarmani virtuoossust võib vaid imetleda.

Kunstikriitik ja publitsist Õpetajaameti ja loomingulise töö kõrval toimetas Märt Laarman «Eesti Kunsti Aastaraamatut»Eesti Kunstnikkude Ryhma programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat»noorsooajakirja «Taie»avaldas kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades «Olion», «Looming», «Kunst ja Kirjandus».

Liidu liikme staatus taastati küll viie aasta pärast ja Viimased tööd Tema akvarell- tempera- ja guashshtehnikas maalid on erinevate meeleolude peeglid. Viimane töö «Päevadeta päevik» jäi pooleli Ülevaatlik näitus Märt Laarmani erakordselt mitmekesisest loomingust oli kahtlemata küllalt keeruline ja raske niisugust ulatuslikku valikut teha, nagu me Rüütelkonna hoone saalides näha võime.

Seda enam, et paljud tööd on sõja ajal hävinud või kaduma läinud.

Tänapäeva mehed on 19. sajandi sookaaslastest märksa pikemad

Näitusele on kogutud töid nii muuseumidest kui ka paljudest erakogudest ning Soomestki. Näituse koostajad, eeskätt kunstiteadlane Mai Levin, on Eesti ühe huvitavama ja silmapaistvama kunstniku sünniaastapäeva väärikalt tähistanud. Näitus jääb avatuks Peab veel lisama, et ka Teaduste Akadeemia Raamatukogu fuajees on väljapanek Märt Laarmani taiestest. Tavaliselt võetakse kotte käest vanainimestelt ja naistelt, mehi tülitatakse harva.

Kallaletungijateks on tavaliselt paarikümneaastased noorukid, vahel vanemad, aga ka alaealised.

Ida-Virumaa on Eesti üks külmemaid kante

Vaatamata sellele, et inimest tegelikult röövitakse, nimetab kriminaalkoodeks sellist kuritegu avalikuks varguseks. Päevast päeva kriminaalkroonikat lugevale inimesele on saanud selgeks, et rahanäljased ei halasta kellelegi, isegi mitte aastastele vanakestele. Hämmastav on jultumus, millega jäetakse tavaliselt abitu inimene ilma viimasest rahast ja koguni toiduainetest.

Seda enam kohutab, et röövliteks on tavaliselt täies elujõus noored mehed, kes mingil põhjusel ei oska ega taha enesele ausalt elatist teenida.

Harva on röövel lühikest kasvu või muidu igerik - enamasti on vägivallatsejad vähemalt cm pikad ja sportlikud. Vaatamata ilmsele füüsilisele üleolekule ründab tänavaröövel ohvrit tavaliselt selja tagant, et teda ootamatult üllatada. Tihti lüüakse ja isegi pekstakse kannatanut; seda ei tehta alati mitte sellepärast, et ohver kaotaks enesekaitsevõime, vaid lihtsalt soovist kellelegi haiget teha ja oma vägivallajanu välja elada.

Tänavaröövleid on raske tabada, sest valgustkartvaid tegusid tehakse tavaliselt pimedal ajal üksikus paigas ja tumedais rõivais. Kui lumehange tõugatud kannatanu ükskord telefonini jõuab ja abi kohale saabub, on varas ammu oma teed läinud.

Politsei tabab avalikke vargaid vahel siis, kui nad mõne teise kuriteoga vahele jäävad ja ühtlasi ka varasemaid tempe üles tunnistavad. Palju abi on aktiivsetest pealtnägijaist, kes ohvrile appi tulevad ja varga kinni peavad.

Tallinna politsei on tänaval vägivallatsejatest jagusaamiseks parandanud patrullteenistuse tööd. Praegu liiguvad öises linnas politseiautod marsruutidel, mis võimaldavad väljakutsetele reageerida 5 minuti jooksul. Tunduvalt on suurendatud jalgsipatrullide arvu - erinevalt autos istujatest märkavad jalgsi liikujad ka kangialustes, nurgatagustes ja põõsastikes toimuvat. Kesklinnas ja Mustamäel rakendatakse palju erariides patrullijaid, Mustamäel ka kaitseliitlastest abijõude.