Ülalmainitud deklaratsioonid võivad olla tingimusteta, teatud kindla tähtaja kohta käivad või ühelt või teiselt riigilt vastastikkust nõudvad. Kui rannikuriigil puuduvad võimsused kogu lubatud väljapüügi ulatuses püüda, võimaldab ta lepingute või muude kokkulepete alusel ning lõikes 4 nimetatud tähtaegu, tingimusi ja õigusakte järgides teistele riikidele juurdepääsu lubatava väljapüügi ülejääkidele, arvestades artikleid 69 ja 70 ning esmajoones neis nimetatud arengumaid. Sanktsioonid võisid kahjustada ka Rahvasteliidu liikmeid ja seetõttu ei soovitud neid alati järgida.

Majandusvööndis on nii ranniku- kui ka sisemaariikidel konventsiooni sätteid arvesse võttes artiklis 87 ettenähtud meresõidu- ülelennu- ja merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise õigus ning õigus kasutada merd muul rahvusvaheliselt õiguspärasel viisil, et käitada laevu, õhusõidukeid, merealuseid kaableid ja torujuhtmeid kooskõlas konventsiooni asjakohaste sätetega.

Majandusvööndile kohaldatakse artikleid 88— ning teisi asjakohaseid rahvusvahelise õiguse norme niivõrd, kuivõrd need ei ole käesoleva osaga vastuolus. Majandusvööndis konventsiooni kohaselt oma õigusi teostades ja kohustusi täites võtavad riigid arvesse rannikuriigi õigusi ja kohustusi ning järgivad konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normide alusel kehtestatud rannikuriigi õigusakte niivõrd, kuivõrd need ei ole käesoleva osaga vastuolus.

Majandusvööndis kehtivate õiguste ja jurisdiktsiooni kohaldamist käsitlevate vaidluste lahendamise alus Kui konventsiooni alusel ei ole rannikuriigil või teistel riikidel majandusvööndis õigusi ega jurisdiktsiooni ning rannikuriigil tekib vaidlusi teiste riikidega, lahendatakse vaidlus õiglaselt ning kõigist asjakohastest asjaoludest lähtuvalt, võttes arvesse nii vaidlusosaliste kui ka rahvusvahelise üldsuse huve. Majandusvööndis asuvad tehissaared, seadmestikud ja rajatised 1.

Rannikuriigil on ainuõigus majandusvööndis ehitada, lubada ehitada ja reguleerida järgmiste objektide ehitamist, käitamist ja kasutamist: a tehissaar; b artiklis 56 nimetatud või muul majanduslikul eesmärgil ehitatud seadmestikud ja rajatised; c seadmestikud või rajatised, mis võivad rannikuriigil takistada majandusvööndis oma õigusi teostada.

Rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse tehissaartele, seadmestikele ja rajatistele ning tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele. Tehissaarte, seadmestike ja rajatiste ehitamisest teatatakse nõuetekohaselt ning nende suhtes rakendatakse ohutusabinõusid. Mahajäetud või kasutuseta jäänud seadmestik või rajatis tuleb meresõidu ohutuse tagamiseks kõrvaldada, arvestades kõiki asjakohaseid pädeva rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud üldtunnustatud rahvusvahelisi nõudeid.

Kõrvaldamise korral arvestatakse kalapüüki, merekeskkonna kaitset ning teiste riikide õigusi ja kohustusi. Osaliselt kõrvaldatud seadmestike või rajatiste sügavuse, asendi ja mõõtmete kohta tuleb anda nõuetekohast teavet. Rannikuriik võib vajaduse korral kehtestada tehissaare, seadmestiku või rajatise ümber ohutusvööndi, mille piires on tal õigus võtta meetmeid nii meresõidu kui ka tehissaarte, seadmestike ja rajatiste ohutuse tagamiseks.

Ohutusvööndi laiuse määrab rahvusvahelisi nõudeid järgides rannikuriik. Ohutusvööndite loomisel arvestatakse tehissaare, seadmestiku ja rajatise laadi ja otstarvet ning ohutusvööndi laius on objekti välisserva igast punktist mõõdetuna kuni meetrit, kui üldtunnustatud rahvusvahelised nõuded või pädeva rahvusvahelise organisatsiooni soovitused ei näe ette teisiti.

Ohutusvööndite ulatus tehakse nõuetekohaselt teatavaks. Kõik laevad arvestavad ohutusvööndeid ning järgivad tehissaarte, seadmestike ja rajatiste läheduses toimuvat meresõitu käsitlevaid üldtunnustatud rahvusvahelisi nõudeid. Tehissaari, seadmestikke ja rajatisi ning neid ümbritsevaid ohutusvööndeid ei tohi luua kohtades, kus need võivad häirida rahvusvahelise meresõidu seisukohalt oluliste üldtunnustatud laevateede kasutamist.

Tehissaari, seadmestikke Rahvaste liikme suurus rajatisi ei käsitata saarena. Neil puudub oma territoriaalmeri ning territoriaalmere, majandusvööndi või mandrilava piire määrates neid ei arvestata. Elusloodusvarade kaitse 1. Rannikuriik määrab oma majandusvööndis kindlaks elusloodusvarade väljapüügi lubatava mahu. Parimate kättesaadavate uurimisandmete alusel võtab rannikuriik kaitse- ja majandamismeetmeid, et takistada elusloodusvarade ülemäärast kasutamist ning tagada nende säilimine tema majandusvööndis.

Sel eesmärgil teeb rannikuriik asjakohast koostööd pädevate rahvusvaheliste alapiirkondlike, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega. Nende meetmete eesmärk on säilitada püütavate liikide populatsioonid tasemel või taastada need tasemeni, mis tagab optimaalse jätkusuutliku saagikuse, mida võimaldavad asjakohased keskkonna- ja majandustegurid, sealhulgas rannapüügiga tegelevate ühistute majanduslikud vajadused ja arengumaade erinõudmised, arvestades püügiviise ja varude vastastikust sõltuvust ning järgides rahvusvaheliselt soovitatavaid alapiirkondlikke, piirkondlikke ja ülemaailmseid miinimumnõudeid.

Meetmete võtmisel arvestab rannikuriik püütavate liikidega seotud liike, et säilitada seotud liikide populatsioonid tasemel või taastada need tasemeni, mis ei ohusta nende taastumisvõimet. Asjakohast teadusinfot, väljapüügi ja kalapüügivõimsuse andmeid ning muud kalavarude kaitseks vajalikku teavet levitatakse ja vahetatakse regulaarselt pädeva alapiirkondliku, piirkondliku, või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu ning kõigi asjakohaste riikide, sealhulgas majandusvööndis kala püüdvate riikide osalusel.

Elusloodusvarade kasutamine 1. Rannikuriik edendab majandusvööndis elusloodusvarade Rahvaste liikme suurus kasutamist artiklit 61 järgides. Rannikuriik määrab kindlaks oma majandusvööndi elusloodusvarade püügivõimsuse.

ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget

Kui rannikuriigil puuduvad võimsused kogu lubatud väljapüügi ulatuses püüda, võimaldab ta lepingute või muude kokkulepete alusel ning lõikes 4 nimetatud tähtaegu, tingimusi ja õigusakte järgides teistele riikidele juurdepääsu lubatava väljapüügi ülejääkidele, arvestades artikleid 69 ja 70 ning esmajoones neis nimetatud arengumaid.

Käesoleva artikli kohaselt teistele riikidele oma majandusvööndile juurdepääsu võimaldades arvestab rannikuriik kõiki asjaolusid, muu hulgas piirkonna elusloodusvarade tähtsust oma majanduses ja riigi muid huve, artikleid 69 ja 70, piirkonna või alapiirkonna arengumaade taotlusi püüda osa ülejäägist ning vajadust leevendada nende riikide majandusraskusi, mille kodanikud on tavapäraselt piirkonnas kalapüügiga tegelnud ning kes on teinud märkimisväärseid pingutusi Rahvaste liikme suurus uurimisel ja kindlakstegemisel.

Majandusvööndis kalapüügiga tegelevate teiste riikide kodanikud järgivad varude kaitse nõudeid ning rannikuriigi õigusaktidega sätestatud muid tingimusi. Rannikuriigid teevad kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevad õigusaktid nõuetekohaselt teatavaks. Kahe või mitme rannikuriigi majandusvööndis või nii majandusvööndis kui ka väljaspool seda ning külgnevas alas olevad kalavarud 1.

Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad kahe või mitme rannikuriigi majandusvööndis, püüavad need riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda kokkuleppele meetmetes, mis on vajalikud varude kaitse ja arendamise koordineerimiseks, piiramata käesoleva osa muude sätete kohaldamist. Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad nii majandusvööndis kui ka väljaspool seda ja sellega külgnevas alas, püüavad rannikuriik ja neid varusid külgneval alal püüdvad riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda kokkuleppele meetmetes, mis on vajalikud varude säilitamiseks külgneval alal.

Rahvasteliit

Pika rändega liigid 1. Rannikuriik ja teised riigid, kelle kodanikud püüavad piirkonnas I lisas loetletud pika rändega liike, teevad otse või rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu koostööd, et tagada selliste liikide kaitse ja edendada nende optimaalset kasutamist nii majandusvööndis kui ka väljaspool seda. Kui piirkonnas sellist rahvusvahelist organisatsiooni ei ole, teevad rannikuriik ja teised riigid, kelle kodanikud selles piirkonnas neid liike püüavad, koostööd selle loomiseks ja osalevad organisatsiooni töös.

Lõiget 1 kohaldatakse ka käesoleva osa teistele sätetele. Mereimetajad Käesoleva osaga ei piirata rannikuriigi õigust ega rahvusvahelise organisatsiooni pädevust vajaduse korral mereimetajate kasutamist keelata, piirata või reguleerida rangemalt, kui on kehtestatud käesolevas osas. Riigid teevad mereimetajate kaitseks koostööd ning esmajoones vaalaliste puhul korraldavad nende kaitset, majandamist ja uurimist asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Anadroomsed kalavarud 1. Anadroomsete kalavarude eest kannab esmavastutust riik, kelle jõest kalad pärinevad.

Anadroomsete kalavarude päritoluriik võtab nende säilimiseks asjakohaseid meetmeid, et korraldada kalapüüki kõigis majandusvööndi välispiirist maismaa poole jäävates vetes Rahvaste liikme suurus lõike 3 punktis b sätestatud kalapüüki. Päritoluriik võib pärast lõigetes 3 ja 4 nimetatud varusid väljapüüdvate riikidega konsulteerimist kehtestada tema jõgedest pärinevate varude kohta lubatava väljapüügi kvoodid.

Rahvaste liikme suurus Seksuaalne liige kuju ja suuruse foto sisse

Väljaspool majandusvööndi välispiiri tehtava püügi suhtes konsulteerivad asjaomased riigid omavahel, et leppida kokku kalapüügi tingimused, arvestades varude säilitamise nõudeid ning päritoluriigi vajadusi seoses nende varudega. Kui anadroomsed kalavarud rändavad muu kui päritoluriigi majandusvööndi välispiirist maismaa poole jäävatesse vetesse või läbi nende vete, teeb see riik varude kaitseks ja majandamiseks päritoluriigiga koostööd.

Anadroomsete kalavarude päritoluriik ja teised neid püüdvad riigid rakendavad käesolevat artiklit vajaduse korral piirkondlike organisatsioonide kaudu. Katadroomsed liigid 1. Rannikuriik, kelle vetes katadroomsed liigid veedavad suurema osa oma elutsüklist, vastutab nende liikide majandamise eest ning võimaldab rände ajal kaladel pääseda oma vetesse ja neist välja.

Katadroomseid kalu püütakse ainult majandusvööndi välispiirist maismaa poole jäävates vetes. Majandusvööndi piires reguleeritakse püüki käesoleva artikli ning konventsiooni teiste asjakohaste sätetega. Kui katadroomse liigi noorkalad või suguküpseks saavad kalad siirduvad läbi teise riigi majandusvööndi, reguleeritakse selliste kalade majandamist, sealhulgas püüki lõikes 1 nimetatud riigi ja teiste asjaomaste riikide kokkuleppe alusel.

Kokkulepe peab tagama liikide otstarbeka majandamise ja võtma arvesse lõikes 1 nimetatud riigi vastutust liikide säilimise eest. Sessiilsed liigid Käesolevat osa ei kohaldata artikli 77 lõikes 4 määratletud sessiilsetele liikidele. Sisemaariikide õigused 1.

Sisemaariigil on õigus võrdväärsel alusel osaleda sama alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade ülejäägi kasutamises, arvestades kõigi asjaomaste riikide majanduslikke ja geograafilisi olusid ning järgides käesolevat artiklit ja artikleid 61 ja Rahvaste liikme suurus Osalemistingimused ja üksikasjad määratakse kindlaks kahepoolsete, alapiirkondlike või piirkondlike kokkulepetega, milles muu hulgas arvestatakse: a vajadust vältida rannikuriigi kalandusühistute ja kalatööstuse kahjustamist; b mil määral sisemaariik käesoleva artikli alusel osaleb või ta võib osaleda teiste rannikuriikide majandusvööndis leiduvate elusloodusvarade kasutamises kahepoolsete, Rahvaste liikme suurus või piirkondlike kokkulepete alusel; c mil määral teised sisemaariigid ning ebasoodsa geograafilise asendiga riigid osalevad rannikuriigi majandusvööndi elusloodusvarade kasutamises ning sellest tulenevat vajadust vältida liigset koormust ühele rannikuriigile või selle osale; d asjaomaste riikide elanike toitlusvajadusi.

Kui rannikuriigi püügivõimsus võimaldab tal kogu majandusvööndi Etnilise paritolu liikme suurus lubatud väljapüügi ise välja püüda, teevad rannikuriik ja teised asjaomased riigid kahepoolset, alapiirkondlikku või piirkondlikku koostööd, et võimaldada sama piirkonna sisemaariikidest arengumaadel osaleda alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises kõigile asjaosalistele sobivatel tingimustel.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut

Käesolevat sätet kohaldades arvestatakse ka lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Arenenud sisemaariikidel on õigus käesoleva artikli alusel osaleda ainult sama alapiirkonna Rahvaste liikme suurus piirkonna arenenud rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises, võttes arvesse, mil määral rannikuriik on teistele riikidele oma majandusvööndi elusloodusvaradele juurdepääsu võimaldades arvestanud vajadust vähendada kahjulikku mõju kalandusühistutele ja nende riikide majandusraskusi, mille kodanikud on selles majandusvööndis tavapäraselt kalapüügiga tegelnud.

Eelmised sätted ei mõjuta alapiirkondlikke või piirkondlikke kokkuleppeid, mille kohaselt annavad rannikuriigid sama alapiirkonna või piirkonna sisemaariikidele võrdsed või eelisõigused majandusvööndite elusloodusvarade kasutamiseks. Ebasoodsa geograafilise asendiga riikide õigused 1. Ebasoodsa geograafilise asendiga riikidel on õigus võrdväärsel alusel osaleda sama alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade ülejäägi kasutamises, arvestades kõigi Rahvaste liikme suurus riikide majanduslikke ja geograafilisi olusid ning järgides käesolevat artiklit ja artikleid 61 ja Käesolevas osas tähendab «ebasoodsa geograafilise asendiga riik» suletud või osaliselt suletud merega piirnevat rannikuriiki ning muud rannikuriiki, mille geograafilise asendi tõttu sõltub tema elanikkonna või selle osa toitmiseks vajalike kalakoguste saamine alapiirkonna või piirkonna teiste riikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamisest, ning rannikuriike, kellel puudub oma majandusvöönd.

Osalemistingimused ja üksikasjad määratakse kindlaks kahepoolsete, alapiirkondlike või piirkondlike kokkulepetega, milles muu hulgas arvestatakse: a vajadust vältida rannikuriigi kalandusühistute ja kalatööstuse kahjustamist; b mil määral ebasoodsa geograafilise asendiga Populaarne retsept liikme suurendamiseks käesoleva artikli alusel osaleb või ta võib osaleda teiste rannariikide majandusvööndis leiduvate elusloodusvarade kasutamises kahepoolsetele, alapiirkondlike või piirkondlike kokkulepete alusel; c mil määral teiste ebasoodsa geograafilise asendiga riigid ning sisemaariigid osalevad rannikuriigi majandusvööndi elusloodusvarade kasutamises ning sellest tulenevat vajadust vältida liigset koormust ühele rannikuriigile või selle osale; d asjaomaste riikide elanike toitlusvajadusi.

Kui rannikuriigi püügivõimsus võimaldab tal kogu majandusvööndi elusloodusvarade lubatud püügikoguse ise välja püüda, teevad rannikuriik ja teised asjaomased riigid kahepoolset, alapiirkondlikku või piirkondlikku koostööd, et võimaldada sama alapiirkonna või piirkonna ebasoodsa geograafilise asendiga arengumaadel osaleda alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises kõigile asjaosalistele sobivatel tingimustel.

Käesolevat sätet kohaldades arvestatakse ka lõikes 3 nimetatud asjaolusid. Ebasoodsa geograafilise asendiga arenenud riikidel on õigus käesoleva artikli alusel osaleda ainult sama alapiirkonna või piirkonna arenenud rannariikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises, võttes arvesse, mil määral rannikuriik on teistele riikidele oma majandusvööndi elusloodusvaradele juurdepääsu võimaldades arvestanud vajadust vähendada kahjulikku mõju kalandusühistutele ja nende riikide majandusraskusi, mille kodanikud on tavapäraselt selles majandusvööndis kalapüügiga tegelnud.

  • Jarsult vahendas peenise suurust
  • Foto enne ja parast meessoost liige
  • See asutati 4.

Eelmised sätted ei Rahvaste liikme suurus alapiirkondlikke ega piirkondlikke kokkuleppeid, mille kohaselt annavad rannikuriigid sama piirkonna ebasoodsa geograafilise asendiga riikidele võrdsed või eelisõigused majandusvööndites asuvate elusloodusvarade kasutamiseks.

Artiklite 69 ja 70 kohaldamata jätmine Artikleid 69 ja 70 ei kohaldata rannikuriigile, mille majandus oluliselt sõltub tema majandusvööndi elusloodusvarade kasutamisest. Õiguste üleandmise piirangud 1.

Artiklites 69 ja 70 nimetatud elusloodusvarade kasutamise õigust ei saa kolmandatele riikidele ega nende kodanikele otse ega kaudselt üle anda rendilepingu või litsentsi alusel, ühisettevõtte loomise ega muu üleandmise teel, kui asjaomased riigid ei ole kokku leppinud teisiti.

Eelmine säte ei takista asjaomastel riikidel saada kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt tehnilist või rahalist abi, mis võimaldab teostada artiklites 69 ja 70 nimetatud õigusi eeldusel, et abi ei tekita lõikes 1 nimetatud mõju. Rannikuriigi õigusaktide kohaldamine 1. Rannikuriik võib majandusvööndi elusloodusvarade uurimisel, kasutamisel, kaitsel ja majandamisel oma suveräänseid õigusi teostades võtta käesoleva konventsiooni alusel kehtestatud õigusaktide kohaldamiseks meetmeid, nagu pardaleminek, inspekteerimine, arestimine ja kohtumenetlus.

Arestitud laevad ja nende laevapered vabastatakse viivitamata pärast kautsjoni või muu tagatise üleandmist. Majandusvööndis kalapüügile kohaldatavate rannikuriigi õigusaktide rikkumise eest ei või karistusena ette näha vangistust, kui asjaomased riigid ei ole kokku leppinud teisiti, ega kehalist karistust. Välisriigi laeva arestimise või kinnipidamise korral teatab rannikuriik karistuse määramisest ja muude meetmete võtmisest viivitamata ja asjakohasel viisil lipuriigile.

Vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide majandusvööndi piiride määramine 1. Mõlemat riiki rahuldava õiglase tulemuse saavutamiseks määratakse vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide majandusvööndi piirid rahvusvahelise õiguse alusel sõlmitud lepinguga Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 38 mõttes.

Kui mõistliku aja jooksul lepingut ei sõlmita, kohaldavad asjaomased riigid XV osas ettenähtud menetlust. Lõikes 1 nimetatud lepingu menetlemise ajal teevad asjaomased riigid üksteisemõistmise vaimus koostööd, et sõlmida ajutine kokkulepe, mis üleminekuperioodi jooksul ei ohusta ega takista lõpliku lepinguni jõudmist.

Ajutised kokkulepped ei mõjuta lõplikku piiride määramist.

Rahvaste liikme suurus Kuidas liikluskiirust suurendada

Kui asjaomaste riikide vahel on sõlmitud leping, otsustatakse majandusvööndi piiride määramine selle lepingu kohaselt. Kaardid ja geograafiliste koordinaatide loetelud 1. Võttes arvesse käesolevat osa, kantakse majandusvööndi välispiirid ning artikli 74 kohaselt määratud piirjooned kaartidele, mille mõõtkava võimaldab nende asendi kindlaks teha.

Vajaduse korral võib välispiiride või piirjoonte määramise asemel koostada punktide geograafiliste koordinaatide loendi, milles täpsustatakse geodeetilisi andmeid. Rannikuriik avalikustab kaardid või geograafiliste koordinaatide loendid nõuetekohaselt ning annab nende koopiad hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Mandrilava määratlus 1. Rannikuriigi mandrilava hõlmab merepõhjast ja selle all asuvast maapõuest ala, mis ulatub maismaaterritooriumi pikendusena tema territoriaalmerest mandrilava välisservani või territoriaalmere lähtejoontest meremiili kaugusele, kui mandrilava välisserv nii kaugele ei ulatu.

Esindamata rahvaste uueks liidriks valiti aafriklane Homme saab selgeks, kas peasekretäriks saab Linnart Mäll, kes oli ERO esimene esimees aastatel Esimehe valimisel kandideerisid Tshetsheeni, Tuva, Zanzibari ja Lakota esindajad. Hamadi toetas 39st delegatsioonist

Rannikuriigi mandrilava ei ulatu kaugemale lõigetes 4—6 kehtestatud piiridest. Mandrilava hõlmab rannikuriigi maismaamassiivi veealuse pikenduse ning koosneb merepõhjast ja mandrilava maapõuest, nõlvast ja jalamist.

Tagasi nimekirja Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsi tulemusel moodustati Rahvasteliit, mis pidi ära hoidma suuri rahvusvahelisi konflikte tulevikus. Peakorter asus Genfis. Rahvasteliit oli aastatel — eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon. Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste ja arbitraaži teel. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati

See ei hõlma süvamerepõhja ega süvamere mäeahelikke ja nende all asuvat maapõue. Lõike 4 punkti a alapunktide i ja ii kohaselt merepõhjal määratud punktid moodustavad mandrilava välispiirijoone ning asuvad kuni meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoontest või kuni meremiili kaugusel m samasügavusjoonest.

Olenemata lõikest 5 on mandrilava välispiir merealusel mäeahelikul territoriaalmere lähtejoonest kuni meremiili kaugusel. Käesolevat lõiget ei kohaldata merealustele kõrgendikele, mis on mandrilava looduslik koostisosa, nagu platoo, nõlv, küngas või kaljurahn, -nukk või -veer. Kui mandrilava ulatub territoriaalmere lähtejoonest kaugemale kui meremiili, määrab rannikuriik oma mandrilava välispiirid territoriaalmere lähtejoonest sirgjoontega, mille pikkus on kuni 60 meremiili ning mis ühendavad pikkus- ja laiuskraadide abil määratud punkte.

Rannikuriik teeb territoriaalmere lähtejoontest kaugemale kui meremiili ulatuva mandrilava piirid teatavaks mandrilava piirikomisjonile, mis on loodud II lisa alusel tasakaalustatud geograafilise esindatuse põhimõttel. Komisjon annab rannikuriigile mandrilava välispiiri kehtestamiseks soovitusi.

  • Kuidas suurendada liikme Jah paeva
  • Liikme suurendamise tehnoloogiad
  • Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased.

Soovituste alusel rannikuriigi määratud mandrilava piirid on lõplikud ja siduvad. Rannikuriik annab mandrilava välispiire kirjeldavad kaardid ning geodeetilisi andmeid ja muud asjakohast teavet sisaldavad dokumendid hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär tagab andmete nõuetekohase avalikustamise. Käesolev artikkel ei mõjuta vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide mandrilava piiride määramist. Rannikuriigi õigused mandrilava suhtes 1. Mandrilava loodusvarade uurimine ja kasutamine on rannikuriigi suveräänne õigus.

Lõikes 1 nimetatud õigused on ainuõigused, seega ei tohi teine riik ilma rannikuriigi sõnaselge nõusolekuta mandrilava loodusvarasid uurida ega kasutada isegi siis, kui rannikuriik ise nimetatud loodusvarasid ei uuri ega kasuta.

Rannikuriigi õigused kehtivad mandrilava kohta sellest sõltumata, kas ta oma mandrilava kasutab või kas ta on mandrilava oma valdusesse võtmisest teatanud. Katvate vete ja nende kohal oleva õhuruumi õiguslik seisund ning teiste riikide õigused ja vabadused 1.

Rannikuriigi õigused mandrilava suhtes ei mõjuta seda katvate vete või selle kohal asuva õhuruumi õiguslikku seisundit. Rannikuriigi õiguste teostamine mandrilava suhtes ei tohi rikkuda ega õigustamatult häirida meresõitu või muid konventsioonis sätestatud teiste riikide õigusi ja vabadusi. Mandrilaval asuvad merealused kaablid ja torujuhtmed 1.

Rahvaste liikme suurus Meeste suuruse video suurus

Kõigil riikidel on õigus käesoleva artikli alusel paigaldada merealuseid kaableid ja torujuhtmeid. Arvestades õigust võtta mandrilava uurimiseks põhjendatud meetmeid, kasutada selle loodusvarasid ning vältida, vähendada ja kontrollida torujuhtmetest pärinevat reostust, ei tohi rannikuriik takistada kaablite või torujuhtmete paigaldamist ega hooldamist. Torujuhtmete paigaldamise skeemi ja suuna peab rannikuriik heaks kiitma.

Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, mida ehitatakse või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel. Merealuseid kaableid ja torujuhtmeid paigaldades arvestavad riigid juba olemasolevaid kaableid ja torujuhtmeid.

Olemasolevate kaablite ja torujuhtmete remontimise võimalusi ei tohi piirata.

Rahvaste liikme suurus Kuidas suurendada liikmete riiklikku meditsiini

Mandrilaval asuvad tehissaared, seadmestikud ja rajatised Artiklit 60 kohaldatakse mutatis mutandis mandrilaval asuvatele tehissaartele ja muudele rajatistele ning seadmestikele. Puurimistööd mandrilaval Rannikuriigil on ainuõigus lubada ja reguleerida kõiki mandrilaval tehtavaid puurimistöid. Maksed kaugemal kui meremiili asuva mandrilava kasutamise eest 1. Rannikuriik teeb territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui meremiili asuva mandrilava eluta loodusvarade kasutamise eest rahalisi või mitterahalisi makseid.

Ärataganemine meie keskel - 7. episood - Oikumeenia

Makseid tehakse kogu kohapeal toimuva tootmistegevuse eest pärast esimese viie aasta möödumist igal aastal. Toodangu hulka ei loeta kasutamisega seoses kulutatud ressursse. Arengumaa, kes on tema mandrilaval toodetava maavara netoimportija, on selle maavara eest maksete tegemisest vabastatud.

Rahvaste liikme suurus Suurenda liikme Folk Remedy

Maksed tehakse Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni kaudu, kes jaotab need õiglase jaotamise põhimõtte kohaselt konventsiooni osalisriikide vahel, arvestades arengumaade, esmajoones kõige vähem arenenud ning sisemaariikidest arengumaade huve ja vajadusi. Mandrilava piiride määramine vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide vahel 1.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon

Õiglase lahenduse saavutamiseks määratakse vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide mandrilava piirid rahvusvahelisel õigusel põhinevate lepingute alusel Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 38 mõttes.

Kui mõistliku aja jooksul lepingut ei sõlmita, võtavad asjaomased riigid kasutusele XV osas ettenähtud menetlused. Alpetkin ütles, et EROle on suurusest olulisem tagada oma liikmetele reaalne abi. Põhjused ERO töös osalemiseks on liikmetel erinevad. Enamasti otsivad esindamata rahvad ERO kaudu rahvusvahelist kõlapinda ning lahendusi majanduslikele, kultuurilistele ja keskkonnaalastele probleemidele.

Peasekretär van Walti sõnul on vaid vähesed liikmed seadnud oma lõppeesmärgiks riikliku iseseisvuse ning ÜRO liikmeks astumise. Poliitilised nõudmised on näiteks Tshetsheenial, Taiwanil ja Ida-Timoril. ERO nõuab oma liikmetelt eesmärkide saavutamist mittevägivaldsel teel. Erkin Alpetkin rõhutas, et ERO ei ole vaenulik ühegi riigi ega valitsuse vastu. Kommenteerides ERO mõjukuse sõltuvust liikmete arvust ütles van Walt, et teised organisatsioonid ja ka riigid ei Rahvaste liikme suurus partnerit mitte suuruse, vaid tema efektiivsuse järgi.

Peaassamblee teisipäevasel avatseremoonial kirjutasid EROsse astumise ürikule alla organisatsiooni kuue uue täisliikme - Burjaatia, Cabinda, Shani, Moni, Kumõki ja Tuva - esindajad.

Tagasi üles. See on ka tuumaenergiat võimeline riik ja suuruselt viies majandus maailmas. Ühendkuningriik vaevab oma vetoõigust vaevalt; viimane riigi poolt kontrollitud resolutsioon oli USA invasioon Panama suhtes Venemaa Venemaa on ÜRO liige ja superriik. See oli Teise maailmasõja ajal liitlasvägede liige. Tegemist on tuumaenergiaga võimekusega riigiga, mis on poliitiliselt ja majanduslikult stabiilne.

Artikkel 1. Mõisted ja reguleerimisala 1. Territoriaalmere ja selle kohal asuva õhuruumi ning territoriaalmere põhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund 1. Rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka külgnevale merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks. Suveräänsus laieneb nii territoriaalmere kohal asuvale õhuruumile kui ka territoriaalmere põhjale ning selle all asuvale maapõuele.

Venemaa on maailma suurim riik, mille territoorium ulatub üle Euroopa ja Aasia. Pärast Teist maailmasõda tegid Ameerika Ühendriigid ja Venemaa külma ja volikirja sõdasid, mis pingestasid kahe riigi vahelisi suhteid. Prantsusmaa Prantsusmaa on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi lähedase liitlase harta liige.

Esindamata rahvaste uueks liidriks valiti aafriklane

See oli liitlasvägede liige vestluse allkirjastamise ajal ja jääb Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni oluliseks liikmeks. Prantsusmaa, nagu Ühendkuningriik ja Hiina, ei paindu oma vetoõigust sageli erinevalt Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt. Viimane Prantsusmaa poolt vetoeritud resolutsioon oli Hiina Hiina on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta liige.