Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Artikkel 26 Asukohariik tagab kõigile esinduse töötajatele oma territooriumil reisimis- ja muu liikumisvabaduse, arvestades seejuures õigusakte, milles käsitletakse alasid, kuhu sisenemine on riigi julgeoleku huvides keelatud või piiratud. Rahvaarv suurenes sisserände arvel 72 inimese võrra, mis on Allakirjutamine Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele kuni

Üldnorm Artikkel Õiguseelneja riigi seisund lepingute suhtes Vastiseseisvunud riik ei ole kohustatud hoidma lepingut enda suhtes jõus ega saama selle osalisriigiks üksnes põhjusel, et riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval oli see leping jõus riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes.

Riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäevaks jõustunud lepingutes osalemine 1. Kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, võib vastiseseisvunud riik õigusjärglusest teatades lugeda end sellise mitmepoolse lepingu osalisriigiks, mis õigusjärgluse tekkimise kuupäevaks on jõustunud riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lepingust või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine vastiseseisvunud riigi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi.

Kui lepingu kohaselt või läbirääkimistel osalenud riikide piiratud arvu ning lepingu mõtte ja eesmärgi tõttu peab riigi osalemiseks olema kõigi osalisriikide nõusolek, võib vastiseseisvunud riik lugeda end osalisriigiks üksnes sellisel nõusolekul.

Seksi ja liikme suuruse tekkeks

Artikkel Riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäevaks jõustumata lepingutes osalemine 1. Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, võib vastiseseisvunud riik õigusjärglusest teatades lugeda end sellise mitmepoolse lepingu lepinguosaliseks riigiks, mis õigusjärgluse tekkimise kuupäevaks ei ole jõustunud ja mille lepinguosaline riik oli õiguseelneja riik riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes.

Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, võib vastiseseisvunud riik õigusjärglusest teatades lugeda end sellise mitmepoolse lepingu osalisriigiks, mis jõustub pärast õigusjärgluse tekkimise kuupäeva ja mille lepinguosaline riik oli õiguseelneja riik riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes.

Arvustused liikme suurendamise seadme

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepingust või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine vastiseseisvunud riigi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi. Kui lepingu kohaselt või läbirääkimistel osalenud riikide piiratud arvu Viini mojutab liikme suurust lepingu mõtte ja eesmärgi tõttu peab riigi osalemiseks olema kõigi osalisriikide või lepinguosaliste riikide nõusolek, võib vastiseseisvunud riik lugeda end osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks üksnes sellisel nõusolekul.

Kui lepinguga nähakse ette, et lepingu jõustumiseks on vaja teatavat arvu lepinguosalisi riike, loetakse vastiseseisvunud riiki, kes on lugenud end lepinguosaliseks riigiks lõike 1 kohaselt, lepinguosaliseks riigiks selle lepingusätte kohaldamisel, kui lepingust või muudest asjaoludest ei ilmne teistsugune kavatsus. Osalemine õiguseelneja riigi alla kirjutatud lepingutes, mis tuleb ratifitseerida või heaks kiita 1.

Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti ja kui enne riikide õigusjärgluse tekkimise Suurenda munad ja munn on õiguseelneja riik alla kirjutanud mitmepoolsele lepingule, mis tuleb ratifitseerida või heaks kiita ja mida allakirjutamisel nähti ette kohaldada riikide õigusjärglusega seotud territooriumile, võib vastiseseisvunud riik lepingu Viini mojutab liikme suurust või heaks kiita, nagu ta oleks sellele alla kirjutanud, ja saada seega lepingu osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks.

Lõike 1 kohaldamisel ja kui lepingust või muudest asjaoludest ei ilmne teistsugune kavatsus, loetakse lepingule õiguseelneja riigi antud allkiri väljendama tahet, et lepingut kohaldataks kogu territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutas.

Stock Foto liikmed suurus

Kui lepingu kohaselt või läbirääkimistel osalenud riikide piiratud arvu ning lepingu mõtte ja eesmärgi tõttu peab mis tahes riigi osalemiseks olema kõigi osalisriikide või lepinguosaliste riikide nõusolek, võib vastiseseisvunud riik lugeda end osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks üksnes sellisel nõusolekul.

Reservatsioonid 1. Kui vastiseseisvunud riik loeb end mitmepoolse lepingu osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks, teatades õigusjärglusest artikli 17 või 18 kohaselt, jääb kehtima iga reservatsioon, mis on selle lepingu kohta tehtud ja mida riikide õigusjärgluse kuupäeval kohaldati õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes, kui ta õigusjärglusest teatades ei väljenda vastupidist soovi või ei tee samateemalist reservatsiooni.

Kuidas teada peenise suurus

Teatades õigusjärglusest ja lugedes end mitmepoolse lepingu osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks artikli 17 või 18 kohaselt, võib vastiseseisvunud riik teha reservatsiooni, kui selle reservatsiooni tegemine ei ole välistatud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 19 punkti a, b või c kohaselt.

Kui vastiseseisvunud riik teeb reservatsiooni lõike 2 kohaselt, kohaldatakse selle suhtes rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikleid 20— Nõusolek lepingu osa siduvuse kohta ja sätete valik 1.

Natural Selection Animation

Teatades õigusjärglusest ja lugedes end mitmepoolse lepingu osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks artikli 17 või 18 kohaselt, võib vastiseseisvunud riik juhul, kui see on lepingu kohaselt lubatud, väljendada oma nõusolekut lepingu osa Kuidas suurendada seksi peenise kohta või teha valiku eri sätete vahel lepingus ettenähtud tingimustel.

Vastiseseisvunud riik võib samadel tingimustel nagu teised osalisriigid või lepinguosalised riigid kasutada samu õigusi tagasi võtta või muuta enda või õiguseelneja riigi antud nõusolekut või tehtud valikut õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes.

Kui vastiseseisvunud riik ei väljenda lõike 1 kohaselt oma nõusolekut ega tee valikut ega võta lõike 2 kohaselt tagasi ega muuda õiguseelneja Kuidas suurendada liikme parast 20 antud nõusolekut Viini mojutab liikme suurust tehtud valikut, loetakse kehtivaks: a õiguseelneja riigi lepingukohane nõusolek lepingu osa siduvuse kohta riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes või b õiguseelneja riigi lepingukohane valik lepingu eri sätete vahel, mida kohaldatakse riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes.

Õigusjärgluse teade 1. Artiklite 17 ja 18 kohane mitmepoolse lepingu õigusjärgluse teade tuleb esitada kirjalikult. Kui õigusjärgluse teatele ei ole alla kirjutanud riigipea, peaminister või välisminister, võib teate edastanud riigi esindajalt nõuda volikirja esitamist.

Kuidas ma peenise suurendasin

Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti: a edastab vastiseseisvunud riik õigusjärgluse teate hoiulevõtjale või kui hoiulevõtjat ei ole, siis osalisriikidele või lepinguosalistele riikidele; b loetakse, et vastiseseisvunud riik on õigusjärgluse teate esitanud kuupäeval, Viini mojutab liikme suurust hoiulevõtja on selle kätte saanud või kui hoiulevõtjat ei ole, kuupäeval, mil kõik osalisriigid või lepinguosalised riigid on selle kätte saanud.

Lõige 3 ei mõjuta hoiulevõtja kohustust teatada lepingu Viini mojutab liikme suurust muude eeskirjade kohaselt osalisriikidele või lepinguosalistele riikidele õigusjärgluse teatest või muust teatest, mille vastiseseisvunud riik on sellega seoses esitanud.

Kui lepingust ei tulene teisiti, loetakse, et riik on talle määratud õigusjärgluse teate või sellega seoses esitatud teate kätte saanud, kui hoiulevõtja on seda riiki teavitanud. Õigusjärglusest teatamise mõjud 1. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või kui ei ole kokku lepitud teisiti, loetakse vastiseseisvunud riik, kes esitab õigusjärgluse teate artikli 17 või artikli 18 lõike 2 kohaselt, osalisriigiks alates riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäevast või alates lepingu jõustumiskuupäevast, kui Mida saab suurendada liige on hilisem.

Olenemata sellest loetakse lepingu täitmine vastiseseisvunud riigi ja teiste osalisriikide vahel peatatuks kuni õigusjärgluse teate esitamise kuupäevani, välja arvatud juhul, kui lepingut võib kohaldada ajutiselt artikli 27 kohaselt või kui on kokku lepitud teisiti. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või kui ei ole kokku lepitud teisiti, loetakse vastiseseisvunud riik, kes esitab õigusjärgluse teate artikli 18 lõike 1 kohaselt, lepinguosaliseks Kuidas suurendada liikme 10 aastat alates õigusjärgluse teate esitamise kuupäevast.

Artikkel 2 Riigid loovad diplomaatilisi suhteid ning alalisi diplomaatilisi esindusi vastastikusel nõusolekul. Artikkel 3 1. Diplomaatilise esinduse ülesanneteks on muu hulgas: a lähetajariigi esindamine asukohariigis; b lähetajariigi ja selle kodanike huvide kaitsmine asukohariigis rahvusvahelise õigusega lubatud piirides; c läbirääkimiste pidamine asukohariigi valitsusega; d asukohariigi olukorra ja arengu jälgimine seaduslikul teel ning teabe edastamine lähetajariigi valitsusele; e lähetaja- ja asukohariigi sõbralike suhete ning riikide majandus- kultuuri- ja teadussuhete arendamine. Konventsiooni sätteid ei tõlgendata nii, et see takistaks diplomaatilisel esindusel täita konsulaarülesandeid. Artikkel 4 1.

Riikide õigusjärgluse korral lepingu jõusse jäämise tingimused 1. Kahepoolne leping, mis oli riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval jõus õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes, loetakse vastiseseisvunud riigi ja teise osalisriigi vahel jõus olevaks, kui: a riigid lepivad selles selgelt kokku või b nende käitumise järgi loetakse, et nad on selles kokku leppinud.

Lõike 1 kohaselt jõus olevaks loetud lepingut kohaldatakse vastiseseisvunud riigi ja teise osalisriigi suhetele alates õigusjärgluse tekkimise kuupäevast, kui nende riikide omavahelises kokkuleppes või mujal ei ole ette nähtud teisiti. Õiguseelneja riigi ja vastiseseisvunud riigi suhe Lepingut, mida artikli 24 alusel loetakse vastiseseisvunud riigi ja teise osalisriigi vahel jõus olevaks, ei loeta üksnes selle asjaolu tõttu jõus olevaks õiguseelneja riigi ja vastiseseisvunud riigi suhetes.

Lepingu lõpetamine, peatamine või muutmine õiguseelneja riigi ja teise osalisriigi vahel 1. Kui artikli 24 alusel loetakse leping jõus olevaks vastiseseisvunud riigi ja teise osalisriigi vahel, siis: a leping ei kaota kehtivust nende vahel üksnes põhjusel, et Viini mojutab liikme suurust on hiljem lõpetatud õiguseelneja riigi ja teise osalisriigi vahel; b leping ei peatu nende vahel üksnes põhjusel, et selle toimimine on hiljem peatatud õiguseelneja riigi ja teise osalisriigi vahel; c lepingut ei muudeta nende vahel üksnes põhjusel, et seda on hiljem muudetud õiguseelneja riigi ja teise osalisriigi vahel.

Asjaolu, et leping on lõpetatud või peatatud õiguseelneja riigi ja teise osalisriigi vahel pärast riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeva, ei takista käsitamast lepingut jõus olevana või toimivana vastiseseisvunud riigi ja teise osalisriigi vahel, kui riigid on selles artikli 24 kohaselt kokku leppinud.

Asjaolu, et lepingut on muudetud õiguseelneja riigi ja teise osalisriigi vahel pärast riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeva, ei takista käsitamast muutmata lepingut jõus olevana vastiseseisvunud riigi ja teise osalisriigi vahel artikli 24 alusel, välja arvatud juhul, kui nad on soovinud selle kohaldamist muudetud kujul.

Mitmepoolsed lepingud 1. Kui riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval oli riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes jõus mitmepoolne leping ning vastiseseisvunud riik teatab Kuidas salvestada liikme suurust soovist kohaldada lepingut ajutiselt oma territooriumi suhtes, kohaldatakse lepingut ajutiselt vastiseseisvunud riigi ja osalisriigi vahel, kes sellega nõustub või kelle käitumise järgi loetakse, et ta sellega nõustub.

Olenemata sellest peab artikli 17 lõikes 3 nimetatud lepingu ajutiseks kohaldamiseks olema kõigi osalisriikide nõusolek. Kui riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval kohaldatakse riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes ajutiselt veel jõustumata mitmepoolset lepingut ning vastiseseisvunud riik teatab oma soovist, et lepingu ajutist kohaldamist jätkataks tema territooriumi suhtes, kohaldatakse ajutiselt lepingut vastiseseisvunud riigi ja lepinguosalise vahel, kes sellega nõustub või kelle käitumise järgi loetakse, et ta sellega nõustub.

Olenemata sellest peab artikli 17 Viini mojutab liikme suurust 3 nimetatud lepingu ajutise kohaldamise jätkamiseks olema kõigi lepinguosaliste nõusolek. Lõikeid 1—4 ei kohaldata, kui lepingust või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine vastiseseisvunud riigi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi.

Kahepoolsed lepingud Kahepoolne leping, mis on jõus või mida kohaldatakse ajutiselt riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes, loetakse vastiseseisvunud riigi ja teise osalisriigi vahel ajutiselt kohaldatavaks, kui: a riigid selles selgelt kokku lepivad või b nende käitumise järgi loetakse, et nad on selles kokku leppinud.

Riikide õigusjärglust rahvusvaheliste lepingute suhtes käsitlev Viini konventsioon

Ajutise kohaldamise lõpetamine 1. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või kui ei ole kokku lepitud teisiti, võib mitmepoolse lepingu ajutise kohaldamise, mis toimub artikli Liikme suuruse poisid Video alusel, lõpetada: a kui lepingut ajutiselt kohaldav vastiseseisvunud riik, osalisriik või lepinguosaline riik teatab lõpetamisest mõistliku aja ette ja see aeg möödub või b artikli 17 lõikes 3 nimetatud lepingu puhul, kui vastiseseisvunud riik või kõik osalisriigid või kõik lepinguosalised riigid teatavad lõpetamisest mõistliku aja ette ja see aeg möödub.

Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või kui ei ole kokku lepitud teisiti, võib kahepoolse lepingu ajutise kohaldamise, mis toimub artikli 28 alusel, lõpetada, kui vastiseseisvunud riik või teine asjaomane riik teatab lõpetamisest mõistliku aja ette ja see aeg möödub.

Kui lepinguga ei nähta lõpetamiseks ette lühemat tähtaega või kui ei ole kokku lepitud teisiti, on lõpetamisest etteteatamise mõistlik tähtaeg 12 kuud alates kuupäevast, mil teine lepingut ajutiselt kohaldav riik või teised riigid on teate kätte saanud.

Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või kui ei ole kokku lepitud teisiti, lõpetatakse mitmepoolse lepingu ajutine kohaldamine, mis toimub artikli 27 alusel, kui vastiseseisvunud riik annab teada oma soovist mitte saada osalisriigiks. Kahest või enamast territooriumist moodustunud vastiseseisvunud riigid 1. Kahest või enamast territooriumist moodustunud vastiseseisvunud riigi suhtes kohaldatakse artikleid 16— Kui kahest või enamast territooriumist moodustunud vastiseseisvunud riik saab mitmepoolse lepingu osalisriigiks artikli 19 kohaselt ja õiguseelneja riigi või riikide allkirja või allkirjade alusel loetakse, et lepingut kohaldatakse ühele või mitmele territooriumile, kuid mitte kõikidele asjaomastele territooriumidele, kohaldatakse lepingut vastiseseisvunud riigi kogu territooriumi suhtes, Viini mojutab liikme suurust arvatud juhul, kui: a lepingus või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine kogu territooriumi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi; b artikli 19 lõikes 4 nimetamata mitmepoolne leping ratifitseeritakse või kiidetakse heaks vaid territooriumi või territooriumide suhtes, millele kavatseti lepingut kohaldada, või Viini mojutab liikme suurust artikli 19 lõikes 4 nimetatud mitmepoolse lepingu puhul lepivad vastiseseisvunud riik ja teised osalisriigid või teised lepinguosalised riigid kokku teisiti.

Riikide ühinemise mõju riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval jõus olevatele lepingutele 1.

Liikme tavaparased suurused paksusega

Kui kaks või enam riiki ühinevad ja moodustub üks õigusjärglane riik, jääb riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval nende suhtes jõus olev leping õigusjärglase riigi suhtes jõusse, välja arvatud juhul, Viini mojutab liikme suurust a õigusjärglane riik ja teine osalisriik või teised osalisriigid lepivad kokku teisiti või b lepingus või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine õigusjärglase riigi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi.

Lõike 1 kohaselt jätkuvalt jõus olevat lepingut kohaldatakse üksnes Liikme suurus poiss 7 aastat riigi territooriumi selle osa suhtes, mille suhtes leping oli jõus riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui: a artikli 17 lõikes 3 nimetamata mitmepoolse lepingu puhul esitab õigusjärglane riik Viini mojutab liikme suurust, et lepingut kohaldatakse kogu tema territooriumi suhtes; b artikli 17 lõikes 3 nimetatud mitmepoolse lepingu puhul lepivad õigusjärglane riik ja teised osalisriigid kokku teisiti või c kahepoolse lepingu puhul lepivad õigusjärglane riik ja teine osalisriik kokku teisiti.

Lõike 2 punkti a ei kohaldata, kui lepingust või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine õigusjärglase riigi kogu territooriumi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi. Riikide ühinemise mõju riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäevaks jõustumata lepingutele 1.

Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, võib artiklis 31 nimetatud õigusjärglane riik esitada teate, millega loeb end sellise mitmepoolse lepingu lepinguosaliseks riigiks, mis õigusjärgluse tekkimise kuupäevaks ei ole jõustunud, kui mõni õiguseelnejatest riikidest oli selle lepingu lepinguosaline riik.

Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon

Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, võib artiklis 31 nimetatud õigusjärglane riik esitada teate, millega loeb end sellise mitmepoolse lepingu Viini mojutab liikme suurust, mis jõustub pärast õigusjärgluse tekkimise kuupäeva, kui sellel kuupäeval mõni õiguseelnejatest riikidest oli selle lepingu lepinguosaline riik.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepingust või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine õigusjärglase riigi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi. Artikli 17 lõikes 3 nimetatud lepingu puhul võib õigusjärglane riik lugeda end osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks üksnes kõikide osalisriikide või lepinguosaliste riikide nõusolekul. Lepingut, mille lepinguosaliseks riigiks või osalisriigiks õigusjärglane riik saab lõigete 1 või 2 kohaselt, kohaldatakse üksnes õigusjärglase riigi territooriumi selle osa suhtes, Liikme mootmed aastate kaupa suhtes on enne riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeva antud nõusolek lepingu siduvuse kohta, välja arvatud juhul, kui: a artikli 17 lõikes 3 nimetamata mitmepoolse lepingu puhul osutab õigusjärglane riik lõike 1 või 2 kohaselt esitatud teates, et lepingut kohaldatakse kogu tema territooriumi suhtes, või b artikli 17 lõikes 3 nimetatud mitmepoolse lepingu puhul lepivad õigusjärglane riik ja kõik osalisriigid või lepinguosalised riigid kokku teisiti.

Lõike 5 punkti a ei kohaldata, kui lepingust või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine õigusjärglase riigi kogu territooriumi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi. Riikide ühinemise mõju õiguseelneja riigi allakirjutatud lepingutele, mis tuleb ratifitseerida või heaks kiita 1.

Hinterthal talvel Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turismkaubandus ja pangandus. Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega.

Kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti ja kui enne riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeva on üks õiguseelnejatest riikidest alla kirjutanud mitmepoolsele lepingule, mis tuleb ratifitseerida või heaks kiita, võib artiklis 31 nimetatud õigusjärglane riik lepingu ratifitseerida või heaks kiita, nagu ta oleks sellele alla kirjutanud, ja saada seega lepingu osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks.

Lõiget 1 ei kohaldata, kui lepingust või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine õigusjärglase riigi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi. Artikli 17 lõikes 3 nimetatud lepingu puhul võib õigusjärglane riik saada lepingu osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks üksnes kõikide osalisriikide või lepinguosaliste riikide nõusolekul. Lepingut, mille osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks õigusjärglane riik saab lõike 1 kohaselt, kohaldatakse üksnes õigusjärglase riigi territooriumi selle osa suhtes, mille suhtes üks õiguseelnejatest riikidest on lepingule alla kirjutanud, välja arvatud juhul, kui: a artikli 17 lõikes 3 Viini mojutab liikme suurust mitmepoolse lepingu puhul esitab õigusjärglane riik ratifitseerimisel või heakskiitmisel teate, et lepingut kohaldatakse kogu tema territooriumi suhtes, või b artikli 17 lõikes 3 nimetatud mitmepoolse lepingu puhul lepivad õigusjärglane riik ja kõik lepinguosalised riigid või osalisriigid kokku teisiti.

Lõike 4 punkti a ei kohaldata, kui lepingust või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine õigusjärglase riigi kogu territooriumi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi. Riikide õigusjärglus riigi osade eraldumise korral 1. Kui riigi territooriumi osa või osad eralduvad ühest või enamast riigist ja olenemata sellest, kas õiguseelneja riik jääb püsima: a jääb iga nii moodustunud riigi suhtes jõusse leping, mis on jõus kogu õiguseelneja riigi territooriumi suhtes riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval; b jääb üksnes õigusjärglase riigi suhtes jõusse leping, mis on riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeval jõus üksnes sellel osal õiguseelneja riigi territooriumist, mis on saanud õigusjärglaseks riigiks.

Lõiget 1 ei kohaldata, kui: a asjaomased riigid lepivad kokku teisiti või b lepingust või muudest asjaoludest ilmneb, et lepingu kohaldamine õigusjärglase riigi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi.

EUR-Lex - R - ET - EUR-Lex

Riigi seisund pärast territooriumi osa eraldumist Kui õiguseelneja riik jääb püsima pärast seda, kui osa tema territooriumist eraldub, jääb tema allesoleva territooriumi suhtes jõusse leping, mis riikide õigusjärgluse Viini mojutab liikme suurust kuupäeval oli jõus õiguseelneja riigi suhtes, välja Viini mojutab liikme suurust juhul, kui: a asjaomased riigid lepivad kokku teisiti; b tehakse kindlaks, et leping kehtis üksnes õiguseelneja riigist eraldunud territooriumi suhtes, või c lepingust või muudest Viini mojutab liikme suurust ilmneb, et lepingu kohaldamine õiguseelneja riigi suhtes ei ole kooskõlas lepingu mõtte ja eesmärgiga või võib oluliselt muuta lepingu täitmistingimusi.

Riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäevaks jõustumata lepingutes osalemine riigi osade eraldumise korral 1. Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, võib artikli 34 lõikes 1 nimetatud õigusjärglane riik esitada teate, millega loeb end õigusjärgluse tekkimise kuupäevaks jõustumata mitmepoolse Viini mojutab liikme suurust lepinguosaliseks riigiks, kui õiguseelneja riik oli selle lepingu lepinguosaline riik riikide Milline paksus on suurim munn seotud territooriumi suhtes.

Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, võib artikli 34 lõikes 1 nimetatud õigusjärglane riik esitada teate, millega loeb end pärast õigusjärgluse tekkimise kuupäeva jõustunud mitmepoolse lepingu osalisriigiks, kui sellel kuupäeval õiguseelneja riik oli selle lepingu lepinguosaline riik riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes.

Riigi osade eraldumise korral osalemine õiguseelneja riigi allakirjutatud lepingutes, mis tuleb ratifitseerida või heaks kiita 1. Kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti ja kui enne riikide õigusjärgluse tekkimise kuupäeva on õiguseelneja riik alla kirjutanud mitmepoolsele lepingule, mis tuleb ratifitseerida või heaks kiita ning mida oleks Viini mojutab liikme suurust kuupäeval jõus olemise korral kohaldatud riikide õigusjärglusega seotud territooriumi suhtes, võib artikli 34 lõikes 1 nimetatud õigusjärglane riik lepingu ratifitseerida või heaks kiita, nagu ta oleks sellele Saab seksuaalset liiget vahendada kirjutanud, ja saada selle lepingu osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks.

Artikli 17 lõikes 3 nimetatud lepingu puhul võib õigusjärglane riik saada osalisriigiks või lepinguosaliseks riigiks üksnes kõikide osalisriikide või lepinguosaliste riikide nõusolekul. Teated 1. Kõik artikli 31, 32 või 36 kohased teated tuleb esitada kirjalikult. Kui teatele ei ole alla kirjutanud riigipea, peaminister või välisminister, võib teate edastanud riigi esindajalt nõuda volikirja esitamist.

Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti: a edastab õigusjärglane riik teate hoiulevõtjale või kui hoiulevõtjat ei ole, siis osalisriikidele või lepinguosalistele riikidele; b loetakse, et õigusjärglane riik on teate esitanud kuupäeval, mil hoiulevõtja on selle kätte saanud või kui hoiulevõtjat ei ole, kuupäeval, mil kõik osalisriigid või lepinguosalised riigid on selle kätte saanud.

Lõige 3 ei mõjuta hoiulevõtja kohustust teatada lepingu või muude eeskirjade kohaselt osalisriikidele või lepinguosalistele riikidele kõikidest teadetest, mille õigusjärglane riik on sellega seoses esitanud. Kui lepingust ei tulene teisiti, loetakse, et riik on talle määratud teate kätte saanud, kui hoiulevõtja on seda riiki teavitanud.

Riigi vastutuse juhtumid ja sõjategevuse algus Konventsioon ei reguleeri küsimusi, mis tekivad seoses riikide õigusjärglusega lepingute suhtes riigi rahvusvahelise vastutuse või riikidevahelise sõjategevuse alguse tõttu. Okupeerimise juhtumid Konventsioon ei mõjuta küsimusi, mis võivad tekkida seoses lepinguga territooriumi okupeerimise tõttu.

Konsultatsioonid ja läbirääkimised Kui kahel või enamal konventsiooni osalisriigil tekib vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, püüavad nad selle ükskõik millise osalisriigi taotlusel lahendada konsultatsioonide ja läbirääkimiste teel.

Lepitamine Kui vaidlust ei ole lahendatud kuue kuu jooksul alates artiklis 41 osutatud taotluse esitamise kuupäevast, võib vaidluspool kasutada konventsiooni lisas kirjeldatud lepitusmenetlust, esitades selleks taotluse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ja teatades teisele vaidluspoolele või teistele vaidluspooltele oma taotlusest. Kohtulik lahendamine ja vahekohtumenetlus Konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes või hiljem võib iga riik hoiulevõtjale edastatava teatega deklareerida, et kui vaidlus ei ole lahendatud artiklites 41 ja 42 osutatud menetlusi kohaldades, võib vaidluse esitada otsuse saamiseks Rahvusvahelisele Kohtule mis tahes vaidluspoole kirjalikul taotlusel või teise võimalusena vahekohtule, tingimusel et teine vaidluspool on teinud samasuguse deklaratsiooni.

Lahendamine ühisel nõusolekul Olenemata artiklitest 41—43, kui konventsiooni kahel või enamal osalisriigil tekib konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle vaidlus, võivad nad ühisel nõusolekul esitada vaidluse Rahvusvahelisele Kohtule või vahekohtule või algatada vaidluse lahendamiseks muu asjakohase menetluse.

Muud vaidluste lahendamise suhtes jõus olevad eeskirjad Artiklid 41—44 ei mõjuta konventsiooni osalisriikide õigusi ja kohustusi, mis tulenevad nende suhtes jõustunud, vaidluste lahendamist käsitlevatest eeskirjadest. Allakirjutamine Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele kuni Ratifitseerimine Konventsioon tuleb ratifitseerida.

Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Ühinemine Konventsioon jääb kõigile riikidele ühinemiseks avatuks. Ühinemiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Jõustumine 1.

Marina Fischer-Kowalski

Konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil antakse hoiule viieteistkümnes Liikme paksuse mootmed või ühinemiskiri. Riigi suhtes, kes ratifitseeris konventsiooni või ühines sellega pärast viieteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast selle riigi ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

Autentsed tekstid Konventsiooni originaal, mille araabia- hiina- hispaania- inglis- prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Koostatud kahekümne kolmandal augustil tuhande üheksasaja seitsmekümne kaheksandal aastal Viinis. LISA 1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär koostab ja peab kvalifitseeritud juristidest lepitajate nimekirja.