Asutamis- ja halduskulude loetelu, mille hüvitamiseks põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Investeering maapiirkonna infrastruktuuri 1 Maapiirkonna infrastruktuuri tehtav investeering, milleks võib toetust taotleda, on: 1 maaparandussüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine maatulundusmaal; 2 maatulundusmaa teenindamiseks eratee ehitamine või rekonstrueerimine; 3 tarbijana elektrivõrguga liitumiseks vajaliku elektriseadme ostmine või elektrivõrguga liitumiseks vajaliku elektriseadme rekonstrueerimine; 4 kaugküttesüsteemi rekonstrueerimine; 5 ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine või ühisveevärgi või -kanalisatsiooni seadme ostmine; 6 tarbijana ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks vajaliku veevärgi või kanalisatsiooni ehitamine, rekonstrueerimine või seadme ostmine; 7 seadmete ja istikute ostmine majanduslikult väheväärtuslike puu- ja põõsaliikidega metsastunud või võsastunud ala uuendamiseks hinnalisema puistuga. Mõned lõunapoolsed rahvad söövad oma kodumaal laululinde ja tapavad linde ajaviiteks. Valdadega liideti ka mõisamaad , mis varem valdade alla ei kuulunud.

Üldsätted § 9. Arengutoetused Arengutoetus on sihipäraseks kasutamiseks ettenähtud rahaline abi, mida antakse põllumajandussaaduste tootmise ja muu maamajandustegevuse, põllumajandussaaduste töötlemise ja põllumajandustoodete turustamise ning maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamiseks ning käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel maamajandustegevuse alustamiseks või enne toetuse maksmist maamajandustegevuse arendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks.

Käibevara: raha ja pangakontod; aktsiad ja osad; muud lühiajalised finantsinvesteeringud välja arvatud aktsiad ja osad ; nõuded ostjate vastu; muud nõuded ja ettemaksed; varud sh tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest ; bioloogiline vara; müügiootel põhivara; käibevara kokku. Põhivara: finantsvara pikaajalised finantsinvesteeringud kokku sh aktsiad ja osad; muud väärtpaberid ; kinnisvarainvesteeringud; materiaalne põhivara kokku jääkmaksumuses; bioloogiline vara kokku jääkmaksumuses; immateriaalne põhivara kokku jääkmaksumuses; põhivara kokku.

Investeeringutoetus 1 Põllumajandustootmise, maaettevõtluse, põllumajandussaaduste töötlemise, noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise ning maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse määramine otsustatakse enne investeeringu tegemist.

Investeering 1 Investeering käesoleva seaduse tähenduses on piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmine, rekonstrueerimine või ehitamine. Füüsilisest isikust ettevõtjale esitatavad nõuded 1 Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus taotleda arengutoetust, kui ta on kantud äriregistrisse või kui ta on end enne tegevuse alustamist registreerinud Maksuameti kohalikus asutuses ja kantud maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrisse maksukorralduse seaduses RT I1, 5;45, ; 55, ettenähtud korras.

Omafinantseerimine 1 Taotlejale võib anda investeeringutoetust, kui tal on oma- või laenuvahendid, et tasuda toetusega katmata osa investeeringu maksumusest. Investeeringutoetust võib anda kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Navigeerimismenüü

Investeeringu majanduslik põhjendatus Investeeringutoetust võib taotleda isik, kellel ei ole oma- või laenuvahendeid investeeringu kogumaksumuseks ja kelle vajadus investeerida, investeeringu suurus, toetuse taotlemine ja toetuse suurus on majanduslikult põhjendatud. Investeeringu maksumus Investeeringu maksumus käesoleva seaduse tähenduses on piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara käibemaksuta soetusmaksumus.

Munade värvimine looduslike vahenditega

Soetusmaksumus määratakse raamatupidamise seaduse RT I48, ;26—28, ; 92, ;40, ; 42, ; 49, ;59, ;55, ;§ 29 kohaselt. Investeeringutoetuse sihipärane kasutamine 1 Investeeringutoetust võib kasutada üksnes äriprojektis ettenähtud investeeringuks ning sellega ostetud, ehitatud või rekonstrueeritud põhivara võib kasutada üksnes äriprojektis ettenähtud otstarbel. Põllumajandustootmise investeeringutoetus Põllumajandustootmise investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille põllumajandustootja teeb maapiirkonnas põllumajandussaaduste tootmise arendamiseks.

Investeering põllumajandustootmisse 1 Põllumajandustootmisse tehtav investeering, milleks võib toetust taotleda, on: 1 piimatootmiseks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine; 2 loomakasvatushoone või -rajatise ehitamine või rekonstrueerimine; 3 Munad ja liige vahenes summa vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine, sealhulgas taimekaitsemasina või -seadme ostmine või rekonstrueerimine; 4 heinaseemnepõllu rajamine ja selleks seemnete ostmine; 5 puuvilja- või marjaistanduse rajamine ja selleks istikute ostmine; 6 mesila rajamine ja selleks tarude, inventari ja masinate ostmine; 7 taotleja toodetud põllumajandussaaduste esmatöötlemiseks hoone või rajatise ehitamine või rekonstrueerimine või selleks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine.

Põllumajandustootmise investeeringutoetuse taotleja Põllumajandustootmise investeeringutoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kelle toodetud põllumajandussaaduste müügitulu taotlemisele eelnenud majandusaastal oli vähemalt 50 protsenti realiseerimise netokäibest tekkepõhise raamatupidamisarvestuse korral või kelle taotlemisele eelnenud majandusaasta ettevõtluse laekumisest, millest on maha arvatud laekumised põhivara müügist ja riiklikest toetustest, oli vähemalt 50 protsenti laekumine omatoodetud põllumajandussaaduste müügist kassapõhise raamatupidamisarvestuse korral ning kelle majandustegevus, investeering ja investeeringujärgne majandustegevus on käesoleva seaduse §-des 20 ja 21 sätestatud nõuete kohased.

Nõuded põllumajandustootja majandustegevusele 1 Taotlejale võib anda põllumajandustootmise investeeringutoetust, kui taotleja majandustegevus vastab järgmistele nõuetele: 1 taotleja on majanduslikult jätkusuutlik; 2 taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 3 füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu juhatuse liikmel või äriühingut juhtima õigustatud muul isikul on põllumajandusalane ettevalmistus või ta on töötanud vähemalt kolm aastat põllumajandussaadusi tootvas ettevõttes.

Munad ja liige vahenes summa Suurendage liikme torrent allalaadimist

Nimetatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud investeeringute suhtes. Nõuetes nähakse ette, milline põllumajandusalane ettevalmistus ja millistel töökohtadel töötamine loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ettenähtud nõude kohaseks.

Nõuded põllumajandustootmisse investeerimisel ja investeeringujärgsele majandustegevusele Põllumajandustootmise investeeringutoetust võib anda taotlejale, kelle investeering põllumajandustootmisse ja investeeringujärgne majandustegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1 investeering on tehniliselt teostatav ja otstarbekas ning võimaldab täita asjaomases tegevusvaldkonnas kehtivaid keskkonna- veterinaar- taimetervise- hügieeni- ja loomakaitsenõudeid; 2 investeeringu tulemusel paraneb põllumajandussaaduste kvaliteet või mitmekesistub põllumajandussaaduste tootmine; 3 pärast investeerimist toodetud põllumajandussaadustel on küllaldane turuväljund; 4 investeeringu tulemusel paraneb taotleja majanduslik seisund ja suureneb majandustegevusest saadav tulu määral, mis võimaldab sama majandustegevust jätkata toetuse saamisest alates vähemalt viis aastat.

Põllumajandustootmise investeeringutoetuse määr 1 Põllumajandustootmise investeeringutoetusteks antava rahasumma suuruse määrab põllumajandusminister maakonna kohta, arvestades maakonna maapiirkonnas kasutatava põllumajandusmaa kogupindala.

Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetus 1 Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille põllumajandussaaduste töötleja teeb piima- teravilja- muna- kartuli- puu- ja köögivilja ning marjade või lihatöötlemise sealhulgas esmatöötlemine tapamajas või piima- liha- teravilja- muna- kartuli- puu- ja köögivilja- ning marjatoodete turustamise arendamiseks.

Investeering põllumajandussaaduste töötlemisse 1 Põllumajandussaaduste töötlemisse tehtav investeering, milleks võib toetust taotleda, on piima, liha, kala, teravilja, muna, kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade töötlemiseks: 1 hoone ehitamine või rekonstrueerimine; 2 tehnoloogilise liini masinate, seadmete või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine; 3 puhastus- energia- või veevarustusseadme ostmine või rekonstrueerimine; 4 keskkonnasäästlikuks jäätmekäitluseks vajaliku masina, seadme või sisseseade ostmine või rekonstrueerimine.

Munad ja liige vahenes summa Suure peenise ja peenise suurused

Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse taotleja Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust on õigus taotleda ettevõtjal, kelle tegevusala Munad ja liige vahenes summa piima- liha- kala- teravilja- muna- kartuli- puu- ja köögivilja või marjade töötlemine ja neist valmistatud piima- liha- kala- teravilja- muna- kartuli- puu- ja köögivilja- ning marjatoodete turustamine, kui ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat ning kelle majandustegevus, investeering ja investeeringujärgne majandustegevus on käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 sätestatud nõuete kohased.

Nõuded põllumajandussaaduste töötleja majandustegevusele 1 Taotlejale võib anda põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust, kui taotleja majandustegevus vastab järgmistele nõuetele: 1 taotleja on majanduslikult jätkusuutlik; 2 taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga ega riikliku maksu maksuvõla tasumist ajatatud; 3 taotleja on tasunud põllumajandustootjatele või kalatootjatele neilt ostetud ja taotluse esitamise ajaks tasumisele kuulunud piima, liha, kala, teravilja, munade, kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade eest; 4 toodetud piima- liha- või kalatoodetel on küllaldane turuväljund.

Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse määr Taotleja võib põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetust taotleda kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 15 miljonit krooni aastas ning mitte rohkem kui 45 miljonit krooni seitsme aasta jooksul, alates esimesest põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse saamisest.

Maaettevõtluse investeeringutoetus Maaettevõtluse investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille ettevõtja teeb maamajandustegevuse alustamiseks või arendamiseks.

Maaettevõtluse investeeringutoetust ei anta põllumajandussaaduste tootmise alustamiseks ega arendamiseks.

Munad ja liige vahenes summa suurendab peenise, kui palju

Maaettevõtluse investeering Maaettevõtluse investeering, milleks võib toetust taotleda, on maamajandustegevuse alustamiseks või arendamiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamine või rekonstrueerimine või seadme, sisseseade või muu piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmine või rekonstrueerimine. Nõuded maaettevõtluse investeeringutoetuse taotlejale, investeeringule ja investeeringujärgsele majandustegevusele 1 Maaettevõtluse investeeringutoetust on õigus taotleda füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingul, kui taotleja majandustegevus, investeering ja investeeringujärgne majandustegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1 taotleja on majanduslikult jätkusuutlik; 2 taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 3 investeering on tehniliselt teostatav ja otstarbekas ning võimaldab täita asjaomases majandustegevusvaldkonnas keskkonna- ja muid nõudeid; 4 investeeringu tulemusel paraneb taotleja majanduslik seisund ja suureneb tulu määral, mis võimaldab sama majandustegevust jätkata toetuse saamisest alates vähemalt viis aastat; 5 investeering võimaldab taotlejal käesoleva seaduse § 32 kohaselt luua maapiirkonda uusi töökohti või säilitada senised.

Ahto Kaasik: munapüha ja raierahu

Nõuetes nähakse ette, milline erialane ettevalmistus ja millisel töökohal töötamine loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 sätestatud nõuete kohaseks. Töökohtade loomine 1 Maaettevõtluse investeeringutoetuse taotleja peab investeeringu tulemusel looma lisatöökohti või säilitama sama töökohtade arvu ning toetuse saamisest alates viie aasta jooksul tagama töötajatele töö järgmiselt: 1 füüsilisest isikust ettevõtja peab looma vähemalt ühe töökoha ja äriühing vähemalt kaks töökohta; 2 põllumajandustootja, kes alustab või arendab ka muud majandustegevust, peab looma vähemalt ühe töökoha; 3 põllumajandustootja, kes lõpetab sellel tegevusalal tegutsemise ja alustab või arendab muud majandustegevust, peab säilitama senised töökohad; 4 ettevõtja, kes alustab või arendab põllumajandussaaduste töötlemist, puidutöötlemist või puidutoodete tootmist, peab looma vähemalt kolm töökohta, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude täitmiseks füüsilisest isikust ettevõtja loodud töökohal tuleb tagada võimalus töötada vähemalt 20 tundi nädalas. Maaettevõtluse investeeringutoetuse määr 1 Maaettevõtluse investeeringutoetusteks antava rahasumma suuruse määrab põllumajandusminister maakonna kohta, arvestades tööealiste elanike arvu maakonna maapiirkonnas. Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetus Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille ettevõtja või mittetulundusühing teeb maapiirkonna infrastruktuuri või Peenise suurenemine massaaziga arendamiseks.

Investeering maapiirkonna infrastruktuuri 1 Maapiirkonna infrastruktuuri tehtav investeering, milleks võib toetust taotleda, on: 1 maaparandussüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine maatulundusmaal; 2 maatulundusmaa teenindamiseks eratee ehitamine või rekonstrueerimine; 3 tarbijana elektrivõrguga liitumiseks vajaliku elektriseadme ostmine või elektrivõrguga liitumiseks vajaliku elektriseadme rekonstrueerimine; 4 kaugküttesüsteemi rekonstrueerimine; 5 ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine või ühisveevärgi või -kanalisatsiooni seadme ostmine; 6 tarbijana ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks vajaliku veevärgi või kanalisatsiooni ehitamine, rekonstrueerimine või seadme ostmine; 7 seadmete ja istikute ostmine majanduslikult väheväärtuslike puu- ja põõsaliikidega metsastunud või võsastunud ala uuendamiseks hinnalisema puistuga.

Investeering maapiirkonna elukeskkonda 1 Maapiirkonna elukeskkonda tehtav investeering, milleks võib toetust taotleda, on: 1 seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone ehitamine või rekonstrueerimine; 2 pargi, haljasala, puhkeala või Munad ja liige vahenes summa või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine; 3 traditsioonilise katusekatte või piirdeaia ehitamine või parendamine; 4 küla, alevit või alevikku tutvustavate püsiviitade või -kaartide ostmine; 5 mängu- või spordiväljaku, kiigeplatsi, matkaraja Munad ja liige vahenes summa muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud vaba aja veetmise rajatise rajamine või parendamine; 6 teistele isikutele kasutamiseks avatud infopunktiks vajaliku hoone ehitamine või rekonstrueerimine ning seal kasutatavate infotehnoloogiaseadmete riist- ja tarkvara ostmine.

Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse taotleja 1 Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust on õigus taotleda füüsilisest isikust ettevõtjal, äriühingul ja mittetulundusühingul, kui taotleja ja Munad ja liige vahenes summa ning investeeringujärgne tegevus on käesoleva seaduse §-des 38—40 sätestatud nõuete kohased. Nõuded maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse taotlejale maapiirkonna infrastruktuuri investeerimiseks Taotlejale võib anda maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust, kui taotleja ja investeering ning investeeringujärgne tegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1 taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 2 investeering maapiirkonna infrastruktuuri on tehniliselt teostatav ja otstarbekas; 3 investeerimise tulemusel paraneb maapiirkonna majandus- või elukeskkond; 4 taotleja investeering vastab käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud nõuetele.

Nõuded maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse taotlejale elukeskkonda investeerimiseks 1 Taotlejale võib anda maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust, kui taotleja ja investeering ning investeeringujärgne tegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1 taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 2 investeering on tehniliselt teostatav ja otstarbekas ning investeerimise tulemusel tugevneb kohalik identiteet, suureneb elanike omaalgatus, säilib kultuuripärand, areneb rahvuskultuur või muul viisil paraneb kohalike elanike elukeskkond.

Nimetatud kokkulepe peab olema kirjalik. Maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse määr 1 Ettevõtja võib maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetust taotleda kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni aastas ja mitte rohkem kui 3 miljonit krooni seitsme aasta jooksul, alates esimesest maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse saamisest.

Munad ja liige vahenes summa Fotoliige koik suurused

Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetus 1 Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle investeeringu maksumus, mille kuni aastane füüsilisest isikust ettevõtja teeb põllumajandussaaduste tootmise alustamiseks.

Nõuded noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetuse taotlejale 1 Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetust on õigus taotleda kuni aastasel füüsilisest isikust ettevõtjal, kes ei tegutse põllumajandussaaduste tootmise alal, kui taotleja, tema majandustegevus ning investeering ja investeeringujärgne majandustegevus vastavad järgmistele nõuetele: 1 taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 2 taotlejal on põllumajandusalane ettevalmistus või tal on küllaldane põllumajandussaaduste tootmise kogemus; 3 investeering on tehniliselt teostatav ja otstarbekas ning selle tulemusel suureneb taotleja tulu määral, mis võimaldab põllumajandussaaduste tootmist jätkata.

Nõuetes nähakse ette, milline põllumajandusalane ettevalmistus ja milline töökogemus loetakse Munad ja liige vahenes summa paragrahvi lõike 1 punkti 2 nõude kohaseks. Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetuse määr Noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetus on ühekordne.

Toetust võib taotleda kuni 50 protsenti investeeringu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni. Intressitoetus Intressitoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootja põllumajandussaaduste tootmise või kalakasvataja kalakasvatuse arendamise investeeringuks krediidi- või finantseerimisasutuselt Munad ja liige vahenes summa pikaajalise tagastamise tähtajaga üle ühe aasta laenu intressid või kapitalirendi tasu edaspidi intressmis põllumajandustootja või kalakasvataja on tasunud intressitoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal.

Intressitoetuse taotleja 1 Intressitoetust võib taotleda põllumajandustootja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu põllumajandussaaduste tootmise arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu liisingu põllumajandussaaduste tootmise arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks.

Kiire nimekiri kodust töötamise viisidest

Intressitoetuse määr 1 Intressimäära, millest alates intressitoetust antakse, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Kehtestatud intressimäärast väiksema intressimäära võib kehtestada taotlejale, kes tegutseb käesoleva seaduse § 72 lõike 4 alusel määratud vähemsoodsas piirkonnas. Põllumajanduskindlustustoetus 1 Põllumajanduskindlustustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootjale ja kalakasvatajale kindlustusmaksed, mis ta on enda valitud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel tasunud kindlustustoetuse perioodil.

Põllumajanduskindlustustoetuse taotleja 1 Põllumajanduskindlustustoetust võib taotleda põllumajandustootja, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mille objektiks on põllumajanduskultuurid või tõu- või produktiivloomad ja kindlustatavaks Munad ja liige vahenes summa on loodusõnnetus.

2010. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu

Põllumajanduskindlustustoetuse määr Põllumajanduskindlustustoetust antakse kuni 40 protsenti kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetest. Nõuandetoetus 1 Nõuandetoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle nõuandeteenuse maksumus, mida põllumajandustootjale või kalakasvatajale tema majandustegevuse tasuvuse suurendamiseks või toodangu kvaliteedi parandamiseks osutab põllumajanduse ja Munad ja liige vahenes summa nõustamisega tegelev konsulent nõustamislepingu alusel.

Pikemalt artiklis Eesti nimi Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus " Germania " kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes Aeste peetakse tavaliselt balti rahvasteks või konkreetsemalt mõneks preislaste hõimuks, kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale, praegusele Kaliningradi piirkonnale. Samas on mitmed autorid oletanud, et aestide all võidi mõelda ka kõiki Läänemere idakalda elanikke — nime üheks võimalikuks etümoloogiliseks allikaks ongi peetud germaani tüve ost- öst- est-tähendusega "ida".

Nõuandetoetuse taotleja Nõuandetoetust võib taotleda põllumajandustootja või kalakasvataja, kes tasub nõuandetoetusega katmata osa nõuandeteenuse maksumusest. Nõuded konsulendile 1 Konsulendiks võib olla füüsiline isik, kellel on tema enda valitud nõustamisvaldkonnas nõuandeteenuse osutamiseks vajalikul erialal kõrg- või kutsekeskharidus ja kes on läbinud nõustamismetoodika aluste omandamiseks konsulendikoolituse ning on atesteeritud.

Atesteerimiskorras nähakse ette nõuded konsulendi erialateadmiste ja nõustamismetoodika aluste tundmise kohta ning konsulentide atesteerimise ajad ja kord. Nõuandetoetuse määr 1 Nõuandetoetust antakse kuni 85 protsenti nõuandeteenuse maksumusest. Koolitustoetus Koolitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt kaetakse selle koolitusteenuse maksumus, mida põllumajandustootjale ja muu maamajandustegevuse alal tegutsevale ettevõtjale majandustegevuseks ning sellega kaasnevaks tegevuseks vajalike teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks osutab käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus.

Koolitustoetuse taotleja Koolitustoetust võib taotleda põllumajandustootja või ettevõtja, kes tegutseb muul maamajandustegevuse alal ja kes tasub koolitustoetusega katmata osa koolitusteenuse maksumusest. Nõuded koolitustoetuse saamiseks 1 Koolitustoetust võib anda juhul, kui koolitusteenust osutab täiskasvanute koolituse seaduses RT I74, ;71, ;10, ; 60, sätestatud koolitusasutus.

Koolitustoetuse määr 1 Koolitustoetust antakse kuni 80 protsenti koolitusteenuse maksumusest. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse tulundusühistu asutamis- ja halduskulud.

  • aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu – Riigi Teataja
  • Ja kui isiklik arvamus Mõtle lihtsalt kui kallis on elekter.
  • Üldsätted § 9.

Asutamis- ja halduskulude loetelu, mille hüvitamiseks põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse taotleja Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust on õigus taotleda tulundusühistul, kui vähemalt viis selle liiget on põllumajandustootjad, kutselised kalurid või kalakasvatajad ja kui tulundusühistu üks tegevusala on tema liikmete toodetud põllumajandussaaduste või kala turustamine või nende töötlemine ja neist valmistatud põllumajandustoodete või kalatoodete müümine või põllumajandussaaduste tootmiseks või kalakasvatuseks vajaliku põhi- ja käibevara müümine.

Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse määr Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse tulundusühistu tegutsemise esimesel majandusaastal kuni 60 protsenti, teisel majandusaastal kuni 80 protsenti ning kolmandal, neljandal ja viiendal majandusaastal iga aasta kohta kuni 40 protsenti majandusaasta asutamis- ja halduskuludest, kuid mitte rohkem kui 10 protsenti esimese majandusaasta ning mitte rohkem kui 8 protsenti teise, kolmanda, neljanda või viienda majandusaasta realiseerimise netokäibest.

Turuarenduse toetus 1 Turuarenduse toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse mittetulundusühingu sellise tegevuse kulud, mille eesmärk on põllumajandussaaduste turustamisvõimaluste suurendamine või teadus- ja arendussaavutuste põllumajandustootmisse juurutamine või mille tulemusel paraneb põllumajandussaaduste tootmine.

Turuarenduse toetust antakse: 1 turu-uuringuteks; 2 turuinformatsiooni kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks; 3 tootearenduseks ja toodete tutvustamiseks; 4 messide ja näituste korraldamiseks; 5 liikmete koolituseks. Turuarenduse toetuse taotleja Turuarenduse toetust on õigus taotleda mittetulundusühingul, kui vähemalt kaks kolmandikku selle liikmetest on põllumajandustootjad või neid ühendavad mittetulundusühingud.

Turuarenduse toetuse määr Turuarenduse toetust antakse taotlejale kuni 60 protsenti käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud kuludest. Põllumajandusmaa lupjamise toetus Põllumajandusmaa lupjamise toetus on rahaline abi, millega põllumajandustootjale osaliselt kaetakse mullaviljakuse suurendamiseks ning mulla agrokeemiliste omaduste parandamiseks ja happesuse vähendamiseks tehtava meliorandiga väetamise maksumus.

Põllumajandusmaa Munad ja liige vahenes summa toetuse taotleja Põllumajandusmaa lupjamise toetust võib taotleda põllumajandustootja, kellel ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud ja kes vastab käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud nõuetele.

Munad ja liige vahenes summa Kuidas suurendada liikme Jah 1 kuu

Nõuded põllumajandusmaa lupjamise toetuse saamiseks 1 Põllumajandusmaa lupjamise toetust võib anda taotlejale, kes: 1 kasutab põllumajandusmaad, mille mulla happesus pHKCl on kuni 6,0, ja kellele selle kõlviku meliorandiga väetamiseks ei ole eelnenud nelja aasta jooksul põllumajandusmaa lupjamise toetust antud; 2 kasutab väetamiseks kvaliteedinõuetele vastavat väetiste registrisse kantud melioranti; 3 teatab käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 sätestatud korras meliorandi laotamise aja ning korraldab laotamistöid lupjamistööde tehnoloogiliste nõuete Peptiidid liikme suurendamiseks 4 tasub põllumajandusmaa lupjamise toetusega katmata osa meliorandiga väetamise maksumusest.

Lisanõuded kehtestatakse, lähtudes mulla omadustest, et tagada mullaviljakuse suurenemine, mulla agrokeemiliste omaduste paranemine ja happesuse vähenemine. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse määr 1 Põllumajandusmaa lupjamise toetust antakse taotlejale kuni 60 protsenti meliorandiga väetamise maksumusest.

Suure mullahappesusega on maakond, kus haritav happeline põllumajandusmaa on maakonna haritavast põllumajandusmaast üle 20 protsendi. Tulutoetus Tulutoetus on rahaline abi, mida antakse piimalehma, noor- ja lihaveise, emise, mesilaspere, ute ja kitse edaspidi põllumajandusloom kasvatamise ning tera- ja kaunvilja, kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade, rapsi, rüpsi, seemne- ja kiulina ning sertifitseeritud seemne edaspidi põllukultuur kasvatamise toetusena, samuti mahepõllumajanduslikule tootmisviisile ülemineku ja mahepõllumajandusliku tootmisviisi toetusena põllumajandustootjale tootmise tasuvuse ja sissetuleku suurendamiseks.

Tulutoetuse andmise tingimuseks ei seata põllumajandussaaduste tootmise arendamist. Tulutoetuse taotleja 1 Tulutoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kellel ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud ja kelle tegevus vastab käesoleva seaduse § 71 nõuetele.

Nõuded tulutoetuse saamiseks 1 Põllukultuuri kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõuetes määratakse põllukultuuri liik, mille kasvatamise korral toetust antakse, ning põllukultuuri liik või sort, mille seemne kasvatamise korral antakse sertifitseeritud seemne kasvatamise toetust.

Nõuetes määratakse, millist liiki looma kasvatamise korral toetust antakse ja nõuded põllumajanduslooma kohta, millele vastavuse korral toetust antakse. Tulutoetuse määr 1 Tulutoetuse ühikumäära põllukultuuri ühe hektari kohta Munad ja liige vahenes summa ühe põllumajanduslooma kohta kehtestab põllumajandusminister, lähtudes tulutoetuse alaliigi kohta ettenähtud Munad ja liige vahenes summa suurusest ning nõuetekohaste taotluste järgsest põllukultuuride kogupindalast või loomade koguarvust.

Põllumajandusminister võib määrata mahepõllumajanduslikus kasutuses oleval maal kasvatatavad põllumajanduskultuurid, mille kohta kehtestab ühikumäärast suurema tulutoetuse määra. Vähemsoodsate piirkondade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Investeeringutoetuse taotlemine 1 Investeeringutoetuse saamiseks tuleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile edaspidi Amet esitada taotlus ja äriprojekt.

Amet teatab taotluste vastuvõtmise alustamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu, äriprojekti koostamise nõuded, põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetuse taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse, äriprojekti ja dokumentide esitamise, läbivaatamise, kontrollimise ja hindamise, toetuse määramise ja maksmise ning toetuse sihipärase Munad ja liige vahenes summa üle järelevalve teostamise täpsem kord, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust.

Investeeringutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga investeeringutoetuse kohta eraldi. Investeeringutoetuse taotluse läbivaatamine 1 Investeeringutoetuse taotlust läbi vaadates kontrollitakse, kas taotleja on esitanud kõik andmed ja neid tõendavad dokumendid ning kas andmed on õiged.

Investeeringutoetuse taotluse hindamine 1 Amet kontrollib taotluse ja äriprojekti alusel, kas taotleja ja tema majandustegevus, kavandatud investeering ning investeeringujärgne majandustegevus vastavad käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, ning hindab kavandatud investeeringu majanduslikku ja tehnilist põhjendatust.

Metoodikas nähakse ette kriteeriumid, mille alusel hinnatakse taotleja majanduslikku jätkusuutlikkust, tema majandustegevust ning kavandatud investeeringut ja investeeringujärgset majandustegevust ning seda, kas ta vastab käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud nõuetele.

Hindamise metoodika võib kehtestada iga investeeringutoetuse kohta eraldi. Investeeringutoetuse määramine 1 Põllumajandustootmise, maaettevõtluse, noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise ning maapiirkonna infrastruktuuri Suurendada pereliikmete arvu Sims 3 elukeskkonna arendamise investeeringutoetuse taotluse vaatab läbi ja toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab Amet taotluste saabumise järjekorras taotluse saamisest alates 40 tööpäeva jooksul.

Investeeringutoetus määratakse paremusjärjestuse alusel. Kui paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele investeeringutoetuse määramise järel puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks, jäetakse Munad ja liige vahenes summa rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

  • Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus – Riigi Teataja
  • Arvamus Meie põline rahvakalender on looduskalender, mis järgib ja tähistab looduse muutumist.
  • Järgmine nr.

Investeeringutoetuse määramisest või taotluse rahuldamata jätmisest teatamine 1 Investeeringutoetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori käskkirjaga. Investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmist peab käskkirjas põhjendama. Investeeringutoetuse määramise korral teatatakse taotlejale tähtaeg, mille jooksul tuleb anda investeeringutoetuse vastuvõtmise kinnitus.

Investeeringutoetuse vastuvõtmise kinnitus 1 Investeeringutoetuse vastuvõtmise kohta annab taotleja kirjaliku kinnituse.