Induktiivne lähenemine sisuanalüüsis sarnaneb analüütilise protseduuri poolest mitme teise kvalitatiivse analüüsimeetodiga — nt põhistatud teooria või fenomenoloogiaga. Kvalitatiivne uurimisviis. Iga läbiviidava uuringu eel saadame küsitlejale küsitlusjuhendi, kus on ära toodud antud uuringu eripärad.

Tüpoloogiate loomine Selle analüüsitüübi puhul on eesmärgiks juhtumitüüpide väljaselgitamine, kirjeldamine ja võrdlemine. Sageli kasutatakse selleks teatud omaduste telgi ehk dimensioone ning kahemõõtmelist maatriksit. Telgede valikul ja tüüpide nimetamisel tuginetakse tihtipeale eelnevatele teoreetilistele teadmistele või empiirilistele töödele.

Kvalitatiivse tüpoloogilise analüüsi korral uuritakse sageli varasemates kvantitatiivsetes uuringutes leitud tüpoloogia kehtivust või täpsustakse selle sisu. Näide Näiteks analüüsis Kertu Vissel oma bakalaureusetöös lapsepõlvekodu rolli lugemisharjumuste kujunemisel.

Folk retseptid liikme suurendamiseks

Seosemustrite väljaselgitamine Kui tüpoloogilise analüüsi väljundiks on enamasti kahemõõtmeline maatriks, mille abil analüüsitakse teatud omaduste kahe dimensiooni lõikumispunkte, siis seosemustrite analüüsimisel keskendutakse enamale kui kahele analüütilisele dimensioonile.

Seosemustrite analüüs põhineb suuresti põhistatud teooria lähenemisel. Analüütilised seosed võivad väljenduda nii mõistekaartide Kuidas suurendada liikme kvalitatiivselt ja Silver,kontseptuaalsete seoste Kelle või elektrooniliste hüperlinkide vormis vt nt Dey, Viimast saab rakendada eelkõige tarkvarapõhise kvalitatiivse sisuanalüüsi korral, mis võimaldab säilitada elektroonilise sideme andmeühikute või analüütiliste kategooriate vahel.

Kontseptuaalsete seoste analüüsi näiteks on süvaintervjuudel põhinev analüüs, mis keskendus võõrkeelte õppimise motivatsiooni, kultuuriliste kontaktide ning võõrkeeltega seotud kultuuriliste konnotatsioonide seoseanalüüsile Masso ja Tender, Manifestne versus latentne analüüs Manifestne analüüs tähendab, et uurijat huvitab eelkõige eksplitsiitne ehk manifestne sisu — otseselt väljaöeldud, nähtavad tekstiosad, nt teemad, peamised ideed või argumendid, tegelased, tegevused, väärtusmõisted jne.

Latentse sisu analüüs võib kätkeda diskursusanalüüsi elemente; piir nende lähenemiste vahel on õhuke. Analüüsitehnikate kombineerimine Tihtipeale rakendatakse samas uurimuses erinevaid analüüsitehnikaid, nt nii juhtumipõhise kui ka juhtumiülese, nii manifestse kui ka latentse analüüsi võtteid.

Samas eeldab nn komplekssemate analüüsivõtete Suurenda peenise liige nt tüpoloogiline analüüs uuritavast materjalist esmase ülevaate tegemist Kuidas suurendada liikme kvalitatiivselt analüüsitehnikate abil nt juhtumiülest analüüsi.

Näide Näiteks vene emakeelega abiturientide etnokultuurilise identiteedi kujunemise analüüsimisel eri õppekeelte kontekstis vaadeldi esmalt teemade lõikes noorte arvamusi seoses koolikogemusega, mille põhjal analüüsi viimases etapis sõnastati enesemääratluse tüpoloogia Soll, Salvet ja Masso, Samuti tuleb nn keerukamate analüüsitehnikate puhul nt analüüs tüpoloogiate abil, seosemustrite analüüsimine tähelepanu pöörata ka nn tühjadele tüüpidele, st struktuurist väljajäävale materjalile, mille alusel saab kriitiliselt hinnata ka loodud süsteemi adekvaatsust.

Näide Näiteks eristati venekeelsete noorte identiteedi uuringus kaks peamist analüütilist dimensiooni — etnokultuurilise identiteedi praktikad ja identiteedi ebakindlus. See osutub tavaliselt vajalikuks siis, kui huvipakkuva nähtuse kohta ei ole piisavalt teooriaid või uurimisandmeid.

Eelnevalt määratletud kategooriaid välditakse ning kategooriad ja nende nimed püütakse leida andmetest. Seejärel loetakse teksti sõnahaaval, et tuletada koode: esialgu tõstetakse tekstist esile sõnad, mis näivad väljendavat kõige tähtsamaid mõtteid või kontseptsioone.

Seejärel teeb uurija teksti kohta märkmeid, kus ta väljendab oma esimesi muljeid, mõtteid ja arusaamu analüüsist. Kui see protsess kordub, tekivad koodidele nimetused, mis hõlmavad rohkem kui üht võtmemõtet.

Need tulenevad sageli tekstist ning moodustavad esialgse kodeerimisskeemi. Siis ühendatakse koodid kategooriateks, arvestades koodide omavahelisi seoseid. Neid ilmsiks tulnud kategooriaid kasutatakse selleks, et korrastada ja rühmitada koodid tähendusrikasteks kogumiteks. Kategooriate hierarhilise struktuuri loomiseks võib kasutada puudiagrammi.

Järgmisena luuakse iga kategooria, alakategooria ja koodi definitsioon. Iga kategooria ja koodi iseloomustamiseks leitakse tekstist näiteid. Lähtudes uurimuse eesmärgist, võivad uurijad kindlaks määrata kategooriate ja alakategooriate vahelised suhted, toetudes nende koosesinemisele, eelnevusele või järgnevusele.

Kvantitatiivne vs kvalitatiivne

Induktiivne lähenemine sisuanalüüsis sarnaneb analüütilise protseduuri poolest mitme teise kvalitatiivse analüüsimeetodiga — nt põhistatud teooria või fenomenoloogiaga. Viimased lähevad aga kontseptuaalsel tasandil kaugemale, püüdes luua vastavalt algupärast teooriat või varjundirikast arusaama läbielatud kogemustest.

Kvalitatiivne sisuanalüüs ei sea enamasti nii ambitsioonikaid teoreetilisi eesmärke, samas võib meetodi abil luua uusi mõisteid või konkreetsema tasandi seletusmudeleid. Just induktiivses lähenemises andmeanalüüsile tuleb kõige paremini esile kvalitatiivse sisuanalüüsi üks tugevusi — uurimuses osalejate maailma mõistmine ja nende tõlgenduste ning tähendussüsteemide uurimine. Edasi kirjeldatakse igat kategooriat vastava teooria abil, et luua esialgsed töödefinitsioonid.

Deduktiivse ja induktiivse lähenemise kombineerimine Kui samas uurimuses kasutatakse nii teooriast tuletatud kui uusi, andmetel põhinevaid koode, on tegemist deduktiivse ja induktiivse lähenemise kombineerimisega, nende ühendamisega nn hermeneutiliseks ringiks.

Samas võib ülemäärane toetumine teooriale jätta uurija eest varju nähtuse nüansid, kontekstist tulenevad eripärad ja aja jooksul toimunud muutused ning seetõttu uurimust Kuidas suurendada liikme kvalitatiivselt kallutada.

Induktiivse vaatenurga lisamine võimaldab uurijal olla avatud uutele ilmingutele ning otsida aktiivselt ka teooriat korrigeerivaid või isegi ümberlükkavaid tõendeid.

Teisel etapil võrreldi esialgseid koode Shalom H. Schwartzi ja Ronald Ingleharti väärtusteooriate mõistete ja kategooriatega ning liideti esialgsed koodid tähendusliku kokkulangevuse või läheduse alusel nimetatud teoreetikute väljatöötatud väärtusklastritega. Temaatiline analüüs Temaatilise analüüsi nagu ka teiste kvalitatiivse sisuanalüüsi liikide eesmärgiks on leida üles andmetes peituvad tähendused ja arusaamad Ezzy, ; Flick, Selgitatakse välja teemad ja nende järjestus ehk teisisõnu, mida ja kuidas räägitakse, ning uuritakse andmetelooja intervjueeritav, kirjaliku teksti autor jne interpretatsioone.

Analüüsi tegemisel kasutatakse avatud kodeerimist.

Uurija sõnastab andmete kogumisel uurimuse eesmärgi ja uurimisküsimused, kuid andmetes pööratakse lisaks uurija sõnastatud teemadele tähelepanu ka sellele, mis on uurimuses osalejate intervjueeritavate, kirjalike tekstide autorite jne jaoks oluline, mida nad on selle teemaga seoses pidanud oluliseks rääkida. Temaatilist analüüsi võib kasutada vähe uuritud valdkondade ja teemade uurimisel, nt sotsiaaltöö kliendigruppide tõlgenduste uurimisel, kui eelnevat teadmist uuritava valdkonna kohta on vähe ning kui uurimuses osalejate maailma mõistmine on eriti oluline.

Näide Näiteks uuris Jelizaveta Tustanovskaja oma magistritöös Eestis varem vähe vaadeldud probleemi — kvantitatiivsete meediauuringute usaldusväärsust —, viies läbi süvaintervjuud eesti- ja venekeelsete noortega kognitiivse süvaintervjuu meetodil. Analüüsi käigus rühmitati vastused järgmiste peamiste temaatiliste kategooriate lõikes: formaliseeritud küsitluses osalemise kogemused, formaliseeritud skaalade sõnastuste tõlgendused jms. Kodeerimine Kood on silt või märksõna, millega tähistatakse tekstilõike.

Kodeerimine on kvalitatiivse analüüsi põhiline operatsioon, selle käigus jaotatakse tekst osadeks eesmärgiga teksti põhjalikult uurida ja mõista.

Seminari avasessioon. Eesti kui osa rahvusvahelisest rahapesu tõkestamise süsteemist

Oluline on teksti peidetud süvatähenduste esiletõstmine. Eristatakse induktiivset, deduktiivset ja induktiivselt deduktiivset kodeerimist. Induktiivne kodeerimine on avatud kodeerimine.

Selle protsessi käigus toimub teksti üksikasjalik lahtiseletamine ja tähenduste dekodeerimine. Deduktiivset kodeerimist kasutatakse juhul, kui soovitakse testida teooriat ning koodid ei tulene mitte andmetest, vaid on enne vastavalt teoreetilistele materjalidele loodud. Kolmas lähenemine — induktiivselt deduktiivne kodeerimine ühendab endas mõlema kodeerimise elemente.

  1. Kvantitatiivne vs kvalitatiivne - ebavõrdsus tervisega
  2. Kuidas valmib uuring : Saar Poll
  3. Merle Linno Kvalitatiivset sisuanalüüsi võime üldises tähenduses mõista kui rühma võrdlemisi paindlikke protseduure uuritavate tekstide sisu kirjeldavate süstemaatiliste vaatluste ehk kodeerimisotsustuste tegemiseks vrd George,
  4. Kvalitatiivne sisuanalüüs | Sotsiaalse Analüüsi Meetodite ja Metodoloogia õpibaas

Kõigepealt loetakse tekstid läbi ja luuakse nende alusel mõned esialgsed koodid. Edasises etapis otsitakse andmetest koodidele vastavaid tekstilõike. Tuntakse veel ka suunatud kodeerimist, mille puhul toimub kodeerimine vastavalt uurimisküsimustele ning muud teemad jäetakse andmestikus kõrvale.

Sõltuvalt kodeerimise viisist eristatakse nn in vivo, avatud ning etteantud koode.

Suurenda liikme kodu video

Avatud koodid tuletatakse otse tekstist induktiivse lähenemise teel teksti aktiivse lugemise ning ka põhistatud teoorias kasutatavate analüütiliste tehnikate abil. Etteantud koodide korral toimub kodeerimine eelnevalt koostatud kodeerimisjuhendi ning koodide nimekirja alusel tarkvarapõhise analüüsi korral vastab sellele nn otsinguliste koodide loomine. Tegelikkuses moodustub teksti kodeerimisskeem sageli in vivo, avatud ja etteantud koodide kombinatsiooni tulemusel.

Nende nimetatud kodeerimisviiside kombinatsiooniga oli tegemist nt uuringus Kodeerimise käigus leiti nii üksikud kui ka üldisemad koodid, mille alla eelnevad rühmitati see kodeerimisskeem oli paindlik ehk analüüsi käigus muudetavning igale tekstiosale omistati teatud temaatiline kood või mitu koodi. Tarkvara Maxqda abil tehtud kodeerimise ja koodipuu näidet vaata siit.

Kategooriate loomine Kvalitatiivse sisuanalüüsi teine etapp on koodide kategooriatesse jagamine. Kategooria on uurija loodud analüütiline üksus või tarkvarapõhises analüüsis nn koodiperekondmillesse koondatakse sarnased koodid.

Edasi toimubki töö kategooriatega, uuritakse nende omavahelisi suhteid ja hierarhiaid, rühmitatakse neid sarnasuse alusel.

Kategooriad võivad olla sarnaselt koodidega sõnastatud kas üldistatult, kuid suhteliselt tekstilähedaselt, või kontseptuaalselt. Analüütiliste kategooriate sõnastamisel on oluline pöörata tähelepanu nende nimetamisele ja nimetuste põhjendamisele. Näiteks Materjali aktiivse lugemise ning koodide püsivate võrdluste tulemusel vt põhistatud teooria tuletati materjalist erinevad õpimotivatsiooni tüübid; leitud motivatsioonitüüpide nimetamisel kasutati aga osaliselt varasemates uuringutes leitud keeleõppe motivatsioonitüüpide kombinatsioone nt integratiivne, instrumentaalne, sisemine ja väline keeleõppe motivatsioon.

Kategooriate loomise ja nendega seotud telg- ja selektiivse kodeerimise kohta vaata ka põhistatud teooria peatükki. Memo ehk kodeerimismärkmed Kvalitatiivse sisuanalüüsi usaldusväärsuse üheks kriteeriumiks on analüüsikäigu detailne registreerimine, mille abil on uurijal võimalik täpselt selgitada saadud järelduste kujunemisteed.

Peamiselt tehakse seda märkmete ehk memode vormis vt ka memode alateema põhistatud teooria peatükis. Kvalitatiivses uurimuses on andmestik mitmekihiline ja rikkalik, selles orienteerumine võib olla keeruline, kuna eri teemad on läbi põimunud. Näiteks võib intervjueeritav rääkida ühest ja samast asjast intervjuu erinevatel hetkedel; memode kirjutamine aitab uurijal materjalis orienteeruda ning oma tõlgendusi ja oletusi meeles pidada.

Memo on justkui vahekokkuvõte, milles uurija paneb kirja oma oletused, tõlgendused, seletused ja muud mõtted, mida kogu kodeerimise ja kategooriate loomise protsessi ajal testitakse — tõestatakse või lükatakse ümber.

Lisades esitatakse olulisemad analüüsitavad kategooriad ja tekstinäited tabelite vormis, seoseid andmetes illustreeritakse andmemaatriksite või jooniste kujul. Analüüs ei ole intervjuudes räägitu ümberjutustamine, Kuidas suurendada liikme kvalitatiivselt analüüsi autori tõlgendused ja seletused. Analüüsi autori väiteid ja tõlgendusi ilmestatakse tsitaatidega.

Tsitaadid ning autori oma tekst peavad olema selgelt eristatud, üheks levinumaks viisiks on tsitaatide esitamine kaldkirjas.

Kvalitatiivne sisuanalüüs

Autori oma tekst ning tsitaadid vahelduvad analüüsitekstis. Iga tsitaati peab autor lahti seletama ja tõlgendama — ei saa loota, et tsitaadid n-ö räägivad enese eest. Analüüsitulemuste esitamise näitena vt meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodite kursuse tudengite analüüsi tartlaste identiteedist Espenberg, Kirst, Mesila, Saar ja Vesala, ning väljavõtet Karis Reilenti magistritööst Maasotsiaaltöötaja kogukonnaliikmena.

Tartu Ülikool, sotsioloogia- ja sotsiaalpoliitika instituut, lk-d 48— Leppimine alkoholi liigtarbimisega ja töötusega Sotsiaaltöötajad rääkisid tihti alkoholi liigtarbimisest ja töötusest ühes kontekstis ning kui pahedest, mis on üksteisega tihedalt seotud. Leiti, et kui inimene jääb töötuks, siis hakkab ta alkoholi kuritarvitama. Kui inimene tarvitab alkoholi, siis on tal raske tööd leida. Alkoholi liigtarvitamist ja töötust kirjeldati negatiivse eluviisina, millest on inimesel keeruline välja tulla.

Ta on nii piisavalt laisk, et siis on ka naabrite, üldse terve selle kogukonna elu on rahulik. Ühest küljest on arusaadav — sotsiaaltöötaja tunneb ja teab oma valla elanikke.

Ta teab inimeste elukombeid ja nende minevikku. Kui kogukonnas on kõik leppinud sellega, et on kohalikud, kes tarbivad alkoholi ja tööl ei käi, siis ilmselt on sotsiaaltöötajal väga raske vastanduda kogukonnaga ja hakata neid muutma. Siinkohal oleks äärmiselt vajalik sotsiaaltöötaja refleksiivsuse võime ehk siis oskus seada kahtluse alla oma varasemad tõekspidamised ja arvamused.

Antud teema puhul võis sotsiaaltöötajate jutust tõepoolest välja lugeda allaandmise tunnet. Nenditi, et alkohoolikutega on kõike tehtud ja et neid ei saagi muuta, kuna nad on ringis, kust ongi võimatu välja saada. Sotsiaaltöötaja on kursis oma piirkonna töötamisvõimalustega ja asjaoluga, et madalama haridusega inimestel on raske tööd saada.

Võimalik, et sotsiaaltöötaja ei taha tekitada oma kliendis asjatuid lootuseid ja pettumust. Dey, I. London, New York: Routledge. Ezzy, D. Qualitative Analysis: Practice and Innovation. George, A. Quantitative and qualitative approaches to content analysis. Urbana: University of Illinois Press. Seetõttu tagame oma uuringutes alati esindusliku valimi ja kvaliteetselt läbi viidud küsitlustöö. Andmete kogumine Kvantitatiivse uuringu korral viime vajadusel läbi pilootuuringu, mille eesmärgiks on välja selgitada uuringu kavandamisel tekkinud võimalikud vajakajäämised.

Seejärel selgitavad küsitlusjuhid intervjueerijatele, millised on antud uuringu eripärad ja mida tuleb küsitlemisel silmas pidada. Intervjueerijatele antakse kirjalikud uuringu läbiviimise juhised ja marsruudikirjeldused. Järgmisena toimub küsitlustöö - olgu tegu suulise intervjuu, telefoniküsitluse, vaatluse või ankeetide laialijagamise ja kokkukorjamisega. Pärast ankeetide laekumist toimub küsitlustöö kontroll.

Teatud hulka vastajaid küsitletakse uuesti, et kontrollida, kas küsitluse läbiviimisel on tehtud vigu. Kvalitatiivse uuringu korral on esimeseks oluliseks sammuks vastajate leidmine. Selleks viiakse potentsiaalse vastajaga läbi värbamisintervjuu, kus selgub, kas antud inimene kuulub meid Kuidas suurendada liikme kvalitatiivselt gruppi või mitte. Seejärel toimub andmete kogumine, näiteks fookusgrupivestluse või süvaintervjuu kujul.

Küsitlejad, nende ettevalmistus ja töö kontroll Saar Pollil on üle väljaõppe saanud aktiivselt tegutseva Kuidas suurendada liikme kvalitatiivselt. Paljudel neist on aastatepikkune töökogemus antud valdkonnas. Sellele vaatamata peame vajalikuks oma intervjueerijaid pidevalt koolitada.

Iga läbiviidava uuringu eel saadame küsitlejale küsitlusjuhendi, kus on ära toodud antud uuringu eripärad.

Suuruse liige peab olema

Vajadusel viime läbi lisakoolituse. Uuringu järel kontrollime intervjueerijate töö õigsust. Saadame osale vastajatest täiendavad ankeedid, kus palume vastata sotsiaal-demograafilistele tunnustele ja teatud kontrollküsimustele. Nii kindlustame selle, et andmed saaksid kogutud võimalikult õigesti ja peegeldaksid võimalikult täpselt kogu sihtgrupi arvamust. Andmete töötlemine ja analüüs Kvantitatiivse uuringu korral on esimeseks sammuks kogutud andmete kodeerimine ja sisestamine.

Kodeerimine tähendab vastuste viimist ühisele alusele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Sisestamine tähendab digitaalse andmebaasi loomist uuringus kogutud andmetest. Järgmises faasis toimub sisestatud andmete analüüs.